Sünaps
Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.
Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega.
Sisukord |
[redigeeri] Liigitus
Sünaps on elektriline või keemiline.
Keemiline sünaps võib olla erutus- või pidurdussünaps.
[redigeeri] Elektriline sünaps
Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade tagakeha lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda.
[redigeeri] Keemiline sünaps
Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine.
Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
[redigeeri] Erutus- ja pidurdussünaps
Närvirakku saabuvad signaalid nii erutussünapside kui ka pidurdussünapside kaudu. See, mis neuronis edasi juhtub, sõltub saabuvate erutus- ja pidurdussignaalide summast. Kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimub seal ajaline ja/või ruumiline sünaptiline summatsioon.
[redigeeri] Funktsioonid
Lisaks eelpool nimetatud ülesannetele peavad sünapsid ka tagaama, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas. Sellepärast on neil mediaatoraine ainult neuriidipoolses osas.
Sünapsid ka võimendavad signaali.
Nad väldivad ülestimulatsiooni, jättes liiga tugeva ärrituse korral impulsi üle kandmata.
Nõrgad ärritused aga filtreeritakse. Tiheda liiklusega tänava ääres elav inimene ei märka taustamüra, sest sünapsides toimub ebaolulise signaali filtreerimine.
[redigeeri] Sünaptiline summatsioon
Rohkem kui ühest üheaegselt aktiviseerunud sünapsist lähtuvad elektrilised impulsid liituvad ja tekitavad suurema sünapsijärgse (postsünaptilise) potentsiaali. Kui selle tase ületab kindla läve, tekib antud neuronis närviimpulss. Tihti jätab närvirakk erutussignaalide liiga väikese arvu tõttu signaali edasi kandmata. See on vajalik, et eristada tähtsat ebaolulisest.
[redigeeri] Sünapsijärgne pidurdus
Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi ei kanta, sest aktiivsete pidurdussünapside osakaal on suurem või võrdne aktiivsete erutussünapside osakaaluga. Näiteks kui närviimpulss saabus mingi neuroni kolme erutus- ja kolme pidurdussünapsisse, siis sünapsijärgse pidurduse tõttu jääb selles närvirakus närviimpulss tekkimata.
[redigeeri] Närviülekannet mõjutavad ained
Erinevad Valuvaigistid, rahustid, mürgid, narkootikumid, ka alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekandele. Mõju võib olenevalt ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv.
Teatud narkootikumide tarvitamisel võib kergesti tekkida sõltuvus, sest need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritele sünapsides, ja seetõttu organism ülekandeainet enam ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi "asendusaineks" saanud narkootikumi koguseid. Sellise sõltuvuse ravi on aeganõudev.
