Qābūs ibn Sa‘īd

Qābūs bin Sa‘īd Āl 'Bū Sa‘īd (ka Qābūs ibn Sa‘īd, araabia قابوس بن سعيد ال بو سعيد ; sündis 18. novembril 1940 Salālas) on Omaani sultan aastast 1970.

Qābūs õppis Inglismaal Sandhursti sõjaväeakadeemias ning teenis Briti armees, hiljem õppis aga kodumaal maa ajalugu ja kultuuri. Ta sai võimule sisesegaduste järel, kui tema isa Sa‘īd bin Taimur loobus troonist. Kaost põhjustasid kommunistlikud sissid, keda toetas Lõuna-Jeemen. Qābūs suutis nende mässu Dofharis maha suruda ning suhtus neisse leebelt, andes peale vangistamist neile peagi amnestia. Seejärel hakkas ta riiki järkjärgult reformima, asendades seinised islamiseadused läänelikega ning rajades moodsa meditsiinitalituse. Ka majanduses on Omaan tema ajal saavutanud silmapaistvat edu: kuigi riigi elatustase ei küüni Saudi Araabia ega Kuveidi tasemele, on tegu ühe Lähis-Ida jõukaimaga.

Samas on Qābūs ka sügavalt usklik mees ning rajanud oma valitsusajal isikliku raha eest üle 2000 mošee. Aastal 2001 valmis Omaanis maailma suurim mošee, milles asub ka maailma suurim käsitsi tehtud vaip.

Viimasel ajal on Qābūs viinud läbi ka mitmeid demokraatlikke reforme, kehtestades üldise (nii meestele kui naistele) valimis- ja kandideerimisõiguse. 2003 toimusid Omaanis esmakordselt vabad valimised, kus valiti parlamendi alamkoda. Reformidele vaatamata on sultanile sisuliselt jäänud absoluutne võim, kuid enamik omaanlastest on tema riigile eduka poliitika heaks kiitnud.

[redigeeri] Välislink

• Sultani valitsusaja kirjeldus