Pärnu jõgi
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
Jõe lähe | Kesk-Eesti tasandik | |||||
Suubub | Pärnu laht | |||||
Valgla riigid | Eesti | |||||
Valgla pindala | 6920 km² | |||||
Pikkus | 144 km | |||||
Jõe langus | 76.2 m | |||||
Jõe lang | 0,53 m/km | |||||
Parempoolsed lisajõed | Reopalu jõgi,Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi | |||||
Vasakpoolsed lisajõed | Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi , Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi |
Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Allikajärvest), voolab Pärnu madalikul ja suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.
Parempoolsed lisajõed on (ülemjooksult alates) Lintsi, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Navesti ja Reiu.
Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).
Keskajal nimetati Pärnu jõge Emajõeks.
[redigeeri] Esiaeg
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.
Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 7500 aastat eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal kütte ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid.