Osmussaar

See artikkel vajab toimetamist

Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Läänemaa looderannikul.

Sisukord

1 Üldandmed
- 1.1 Osmussaare Kaksikud
- 1.2 Sõdurite mälestusmärk
2 Inimasustus
3 Turism
4 Vaata ka
5 Välislingid

[redigeeri] Üldandmed

Osmussaare läänerannik

Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km. Rannajoone pikkus on 14 km. Kaugus 7,5 km Põõsaspea ja 62 km Hanko neemest. Saare pind on klibune. Saart läbib Balti klint, kõrgusega 6 meetrit. Saarel on mitmeid järvi mis on tekkelt neotektoonilise maatõusu tõttu merest eraldunud madalad lahesopid. Rannaveed on ohtlikud, (ööl vastu 26. augustit 1914 sattus seal karile saksa ristleja "Magdeburg". Osmussaar kuulub administratiivselt Noarootsi valda.

Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal 1250 (Hothensholm). 1940. aastani oli saarel rannarootslaste küla. Tänapäeval on saar asustatud ühe perekonna poolt.

Osmussaare tuletorn rajati esialgsel kujul 1765, praegune majakas on 35 meetri kõrgune musta-valgevöödiline monoliitsest raudbetoonist torn. Tuli on nähtav 18 meremiili kaugusele.

25. oktoobril 1976 toimus Osmussaare lähistel Osmussaare maavärin.

Osmussaarel on mitmeid gneissbretša rahne, mis on tekkinud meteoriidiplahvatuse tulemusena 540 miljoni aasta eest. Negerundi meterorridikraater asub saarest 7 km kirdes. Tuntumad rahnud on Skarvan ja Kaksikud.

1996. aastal moodustati saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja asustus ajaloo väärtustamiseks Osmussaare maastikukaitseala, mida haldab Silma looduskaitseala administratsioon.

[redigeeri] Osmussaare Kaksikud

Osmussaare Kaksikud

Osmussaarel on ligi 60 Negerundi-bretšarahnu, mis pärinevad saarest 5 km kirdes asuvast Negerundi meteoriidikraatri ringvallilt ja väljapaiskematerjalist ning on jääga laiali kantud.

Saare suurimad rahnud Kaksikud on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui vene väed II Maailmasõja ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Täna on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 ja kõrgus 3 meetrit.

[redigeeri] Sõdurite mälestusmärk

Sõdurite mälestusmärk

Pärast osmussaare elanikkonna esmakordset okupeerimist 12. juunil 1940 hakati baaside lepingu alusel saarele rajama rannakaitsepatareid number 314.

1941. aastal rannakaitsepatarei aga õhiti, sest tuli taganeda saksa vägede eest. Osmussaare kangelaslik kaitsmine on aga ainult legend, kuna tegelikkuses ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva.

Hiljem pühendati põgenemise käigus mahajäänud venelastele mälestusmärk. Nimelt ei olnud kõik vene sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed sõdurid kas lasti maha või suleti patarei ruumidesse.

[redigeeri] Inimasustus

Osmussaare majakas

Enne viimaste rootslaste põgenemist Nõukogude okupatsioonijõudude eest 1944. aastal asus Osmussaarel üksainus seitsme taluga küla - Bien. Tänaseks on säilinud ainult kaks hoonet - Marksi talu rehealune ja Erkase talu laut. Küla koha pealt võib leida mitmeid endiste majade jäänuseid. Kokku koosnes küla umbes neljakümnest hoonest. Levinumate teadmiste kohaselt koosnes küla küll seitsmest talust aga hiljem olid viis talu jagunenud nõnda, et tegelikkuses oli saarel 12 maaharijat. Peale selle elasid 1930ndatel saarel veel kolm nn. vabadikku, kes peaasjalikult elatusid kalapüügist.

Saarel asunud seitse talu kantsid nimesid: Nibondas, Ärkorsa, Marks, Brusa, Graisa, Nigorsa ja Stavasa. Tõenäoliselt enne suurt katku 1710-11, oli saarel rohkem talusid. Nende kadunud talude nimedeks on peetud külalähedastelt vanadelt kohtadelt leitud nimed - Petes, Krupes ja Hintas. Kuid kas talusid oli kümme kogu XVII sajandi vältel ei ole teada.

Tänapäeval taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ja nende järglased oma kunagisi maid tagasi oma käsutusse saanud.

[redigeeri] Turism

Osmussaare külastamine on lubatud kõigile huvilistele. Mais-juunis tuleb hoiduda lindude häirimisest Lõunasadama lähedal Boani neemel ja Inahamne järvel. Laagrisse jääda ja lõket teha võib ainult selleks ettenähtud paikades. Soovitav ei ole kaasa võtta koeri ja tuleks hoiduda lammaste häirimisest. Lõunasadama kaevu vesi on joogiks kõlblik. Tekkinud olmejäätmed tuleb mandrile tagasi toimetada. Suure hulga osavõtjatega külaskäikude suhtes tuleb kokku leppida looduskaitse ja piirivalve ametnikega.