Nahk
See artikkel on elundist, materjali kohta vaata artiklit Nahk (materjal); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Nahk (täpsustus).
| See artikkel vajab toimetamist |
Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katte-elundkonda kuuluv organ.
Sisukord |
[redigeeri] Imetajate naha ehitus
Imetajate nahk on enamasti kolmekihiline (loetletud väljast sissepoole):
- marrasknahk ehk epidermis (epidermis)
- pärisnahk ehk dermis (dermis)
- alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae)
[redigeeri] Epidermis
Epidermis koosneb kihilisest lame-epiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis) on mitoosi teel paljunemiseks võimelised rakud - keratinotsüüdid. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke (melanotsüüte), millest sõltub naha värvus. Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.
[redigeeri] Dermis
Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure - vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse.
[redigeeri] Alusnahk
Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.
[redigeeri] Ülesanded
Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid.
- Kaitse - nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest.
- Homöostaatiline funktsioon - vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.
- Tundeelund - nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.
- Süntees - D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine.
Varem arvati, et nahk on tähtis ka kui:
- erituselund - erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga"
- hingamiselund - hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal.
