Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas. Ta on suuruselt kolmas saar Eestis.
Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.
Saaremaaga ühendab Muhu saart üle Väikese väina kulgev tamm. Muhu ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.
Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.
[redigeeri] Ajalugu
Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.
Esimesed inimesed asusid siia elama 2500 aastat eKr.
Muinasajal kuulus saar arvatavasti eestlastele.
13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Vene tsaaririigile.
1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja selle järel on olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega Teise maailmasõja ajal oli ka Natsi-Saksamaa võimu all. Aastal 1991 okupatsioon lõppes.
[redigeeri] Vaata ka
- Seanina, Muhu põhjatipp
- Tammiski nukk
