Lindau
Lindau
[ ] saksa Lindau
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Lindau vapp
Pindala: 33,2 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 24 300 (2003)
|
Lindau on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Lindau ajalooline kesklinn asub Bodeni järves oleval 68 hektari suurusel Lindau saarel. Järvest voolab läbi Reini jõgi. Järv asub 395 meetrit üle merepinna. Linna lähedal on 1064 meetri kõrgune Pfänderi mägi, millelt avaneb hea vaade linnale.
Lindau asub kohas, kus saavad kokku Saksamaa, Austria ja Šveitsi piirid. Kauni looduse ja hästi säilinud keskaegse linnasüdame tõttu on Lindau turismisihtpunkt. Igal aastal toimuvad Lindaus Nobeli preemia laureaatide kokkusaamine ja psühhoterapeutide kongress.
[redigeeri] Ajalugu
Inimtegevuse jälgi on Lindaust leitud juba 1. sajandist. Lindau nime mainib esmakordselt 882. aastal üks Sankt Galleni munk seoses sellega, et krahv Adalbert von Rätien olevat saarele asutanud nunnakloostri. 1180 rajati saarele Püha Stephani kirik ja 1224 frantsiskaani klooster. Reformatsiooni ajal pöördus klooster 1528 luteri usku. Linn asus Nürnbergist Itaaliasse viival kaubateel ja oli kalapüügikeskus.
Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) ajal rüüstasid Rootsi väed 1646 linna ja sõja mälestuseks korraldatakse Lindaus alates 1655 lastefestivali.
1220. (teistel andmetel 1274.) aastal sai vaba riigilinna staatuse, mis likvideeriti 1802. Vürst Karl August von Bretzenheim andis 1804 linna Austriale, kuid 1805 tagastati see Baierile. 1853. aastal ehitati saarele raudteetamm ja 1856 rajati uus sadam koos tuletorni ja lõviskulptuuriga. 19. sajandil sai Lindau tekstiili tootmise keskuseks. 1922 ühendati linnaga ümberkaudsed Aeschachi, Hoyreni ja Reutini alad.
30. aprillist 1945 kuni 1. septembrini 1955 kontrollisid linna Prantsuse väed.