Latgale
Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Muinasaegne latgalite asuala jäi liivlaste ja seelide aladest itta, ulatudes Velikajani. Latgalite maa(konna)d (läti zemes) olid Koknese (kahasse seelidega), Tālava, Adzele ja Jersika. Tālava, Adzele, Koknese ja umbes pool Jersikast asusid praeguse Vidzeme alal.
Tänapäevane Latgale hõlmab Vana-Liivimaa Aiviekste-Pededze ja Daugava jõest idas asuva ala, mis pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi Poola koosseisu.
Latgales räägitakse läti keelest mõnevõrra erinevat latgali keelt. Poola võimu ajal toimunud vastureformatsiooni tulemusena valitseb seal katoliku usk.
Latgale on ka vanausuliste asumispiirkond Lätis.
Suuremateks keskusteks on Daugavpils (Daugpiļs) ja Rēzekne (Rēzne).
Sellele piirkonnale on iseloomulik põllumajanduse suur osatähtsus majanduses, eakate suur osakaal (noored on asunud Riiga) ning keskmisest väiksem lätlaste osakaal rahvastikus.
Latgale oli kuni 1918. aastani võrreldes teiste Läti aladega mahajäänum piirkond. Liivimaa ja Kuramaa kubermangust eristas teda madalam kirjaoskuse tase – maakonniti 47...53% Liivimaa 93–96% ja Kuramaa 85–92% vastu. Pärisorjus kaotati Latgales alles 1861 (Kuramaal 1817, Liivimaal 1819). Pärast Läti Vabariigi loomist tekkisid tingimused arengu ühtlustamiseks.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
- Latgale koduleht (latgali keeles)
