Léopold I

Léopold I [leop'ool esimene] (16. detsember 1790 Baieri, Coburg, Ehrenburgi loss – 10. detsember 1865 Brüssel, Laeken) oli esimene belglaste kuningas (Belgia kuningas; 1831 kuni surmani).

Tema täisnimi oli Leopold Georg Christian Friedrich (prantsuse keeles Léopold Georges Chrétien Frédéric, flaami keeles Leopold Joris Christiaan Frederik). Ta oli Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi Franz Friedrichi (1750–1806) ja krahvinna Auguste Reuss-Ebersdorfi (1757–1831) noorim poeg.

1795, 5-aastaselt määrati Léopold I Venemaa Izmailovski keiserliku polgu polkovnikuks ja 1802 kindraliks. Kui Napoleon 1806 okupeeris Saksi-Coburgi hertsogiriigi, siis läks Léopold I Pariisi. Napoleon pakkus talle adjutandi kohta, kuid ta keeldus. Hiljem tegi ta kampaaniat Napoleoni vastu. 1815 määrati Léopold I armee ülemjuhatajaks.

2. mail 1816 abiellus ta printsess Charlotte Augustaga (1796–1817), kes oli Inglise printsregendi, hilisema kuninga George IV ainus seaduslik tütar ja seetõttu Inglise troonipärija. 5. novembril 1817 sünnitas printsess surnud poja ja suri ise järgmisel päeval.

2. juulil 1829 abiellus Léopold I näitlejanna Caroline Baueriga, kes oli Léopold I nõuniku nõbu ja kes määrati Montgomery krahvinnaks. Selle abielu kehtivus on kaheldav, sest see oli omavaheline abieluleping ilma religioosse või avaliku tseremooniata. Abielu lõppes kuuldavasti 1831. aastal.

Kui Kreekast sai 1830 kuningriik, pakuti valitsejakohta Léopold I-le, kuid ta loobus sellest. Kui Belgia kinnitas oma iseseisvust Hollandist 4. oktoobril 1830, palus Belgia Kongress hakata Léopold I äsja moodustatud riigi kuningaks. Ta astus ametisse Belgia Kuningapalees 21. juulil 1831. Sellest päevast sai Belgia iseseisuspäev.

Juba 12 päeva pärast, 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.

9. augustil 1832 abiellus Léopold I Prantsusmaa kuninga Louis-Philippe'i tütre printsess Louise-Marie Thérèse Charlotte Isabelle d'Orléans´iga (3. aprill 1812–11. oktoober 1850). Neil oli neli last:

• Louis-Philippe Léopold Victor Ernst Saksi-Coburg (24. juuli 1833–16. mai 1834)
• Léopold Louis-Philippe Marie Victor Saksi-Coburg (9. aprill 1835–17. detsember 1909), Belgia teine kuningas
• Philippe Eugène Ferdinand Marie Clément Baudouin Léopold George (24. märts 1837–17. november 1905)
• Marie-Charlotte Amélie Auguste Victoire Clémentine Léopoldine (7. juuni 1840–19. jaanuar 1927)

Kuningal oli veel kaks poega oma armukese Arcadia Claret´ga: parun Georg Eppinghoven (1849–1904) ja Arthur Eppinghoven (1852–1940).

5. mail 1835 sai teoks üks Léopold I unistustest: avati esimene Euroopa raudteeliin Brüsseli ja Mecheleni vahel.

Léopold I suri 10. detsembril 1865 Laekenis. Ta maeti Jumalaema kiriku kuninglikku võlvkambrisse Laekeni surnuaias.