Hugenotisõjad
Hugenotisõjad ehk hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased.
Hugenotte juhtisid Navarra kuningas Antoine de Bourbon, tema järglane Henri, prints Louis de Condé ja admiral Gaspard de Coligny, katoliiklasi Guise'id. Hugenotisõjad algasid Guise'ide korraldatud Vassy veresaunaga (1. märts 1562). Pärast kolme esimest sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti (1570) põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun (24. august 1572) vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga ja 1584 Pariisi Liiga. Et need piirasid kuningas Henri III võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis 1588 tappa Henri de Guise'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt; viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga Pariisi piirama. Pärast Henri III tapmist (1589) sai Prantsusmaa kuningaks Navarra Henri. Tegelikult sai ta troonile 1594 pärast katoliku usku astumist. Sellega hugenotisõjad lõppesid.
