Groznõi

Groznõi [gr'ooznõi] (vene keeles Грозный, tšetšeeni keeles Sölƶ-Ġala (Соьлж-ГІала)) on Venemaa Föderatsiooni kuuluva Tšetšeenia Vabariigi pealinn. Ka tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariik peab Groznõid oma pealinnaks.

Sisukord 1 Nimi 2 Rahvastik 3 Ajalugu 4 Teadusasutused ja kõrgkoolid 5 Tuntud groznõilasi 6 Sport 7 Välislingid

[redigeeri] Nimi

Tšetšeeni iseseisvuslased kasutavad ka nime Ƶovhar-Ġala (ЖовхІар-ГІала).

Detsembris 2005 pöördus Tšetšeeni Vabariigi parlament Venemaa juhtkonna poole palvega anda linnale 2004 tapetud presidendi Ahmad Kadõrovi auks nimeks Ahmadkala. Vana nimega olevat seotud kõige tumedamad peatükid tšetšeeni rahva ajaloos. Kadõrovi poeg Ramzan Kadõrov ei nõustunud selle ümbernimetamisega.

[redigeeri] Rahvastik

Elanike arv on 213 683 (2004). Enne sõdade algust oli linnas umbes 399 600 elanikku. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse järgi oli elanike arv 210 720, samal aastal arvestuslikult 223 000. See oli pisut üle poole elanike arvus kümme aastat varem.

Esimese ja Teise Tšetšeenia sõja käigus hävitati 80% linnast.

[redigeeri] Ajalugu

Linna rajasid 1818 Tereki kasakad Vene kindlusena (Groznaja krepost 'Hirmuäratav kindlus') Sunža jõel, eelpostina Kaukaasia sõjas. Kui kindlusest sai linn, muudeti 1870 (või detsembris 1869) nime.

Et enamik elanikest olid Tereki kasukad, siis kasvas linn aeglaselt, kuni 20. sajandi alguses võeti kasutusele naftamaardlad. See tõi kaasa tööstuse, eriti naftakeemiatööstuse arengu. Peale selle, et linnas endas puuriti naftat, sai Groznõist Venemaa naftaväljade võrgustiku keskus. Akates 1893. aastast hakkas linna läbima Taga-Kaukaasiat Süda-Venemaaga ühenfdav raudtee. Nõnda kasvas elanike arv 15,6 tuhandelt 1897. aastal 30,4 tuhandele 1913. aastal.

Esimeses Tšetšeenia sõjas hõivasid Vene väed linna, kuid 1996 vallutasid sissid selle tagasi.

Teises Tšetšeenia sõjas hõivasid vene väed linna uuesti. 27. detsembril 2002 hävitasid sissid Vene-meelse Tšetšeeni Vabariigi valitsuse residentsi. Linnas toimub sageli atentaate.

[redigeeri] Teadusasutused ja kõrgkoolid

• M. D. Millionštšikovi nimeline Groznõi Akadeemiline Naftainstituut
• Avatud Humanitaarinstituut
• Tšetšeenia Riiklik Ülikool
• Tšetšeenia Riiklik Pedagoogiline Instituut

[redigeeri] Tuntud groznõilasi

• Ruslan Hasbulatov, Venemaa poliitik ja majandusteadlane
• Ljudmila Turištševa, vene võimleja

[redigeeri] Sport

Jalgpalliklubi Terek Groznõi võitis 2004 Venemaa karika.

[redigeeri] Välislingid

• Fotod varemetest: [1] [2]