Itškeeria Tšetšeeni Vabariik

Vajab toimetamist

tšetšeeni Noxçiyn Respublika Noxçiyçö
(Noxçiyn Içkeri Respublika)

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Itškeeria lipp

Itškeeria vapp

Pindala: 15 700 km²

Elanikke: 1 088 800 (2002)

Pealinn: Dzoxar (Groznõi)

Itškeeria Tšetšeeni Vabariik (vene keeles Чеченская Республика Ичкерия) oli Venemaa keskvalitsusest sõltumatu riik Põhja-Kaukaasias. Hõlmas praeguse Tšetšeeni Vabariigi ala.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal kuulutas rühm Tšetšeeni poliitikuid end uueks parlamendiks ja kuulutas välja Tšetšeenia iseseisvuse. Uue riigi nimeks pidi saama Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

Esimeseks presidendiks sai Dzoxar Dudajev.

Itškeeria iseseisvust ei ole tunnustanud ükski riik. Tšetšeenia esindaja Eestis on Imran Ahhajev

Sisukord

1 Tšetšeenia sõjad
- 1.1 I Tšetšeenia sõda
- 1.2 Teine Tšetšeenia sõda
2 Vaata ka
3 Välislingid

[redigeeri] Tšetšeenia sõjad

Ülemvõimu nimel Tšetšeenias on toimunud rida sõjalisi konflikte, millesse olid haaratud mitmed omavahel rivaalitsevad tšetšeeni rühmitused ja Venemaa föderaalarmee. Nendes on aastatel 1991–2002 hukkunud üle 38 000 inimese.

[redigeeri] I Tšetšeenia sõda

Toimus aastatel 1994-1996, kui Venemaa üritas saada Itškeeriat taas oma kontrolli alla. Sõda lõppes Venemaa lüüasaamisega ning Hassavjurti kokkulepete allkirjastamisega.

[redigeeri] Teine Tšetšeenia sõda

Vaata artiklit Teine Tšetšeenia sõda

Algas 1999. aastal, kui Venemaa peaministriks sai Vladimir Putin. Ehkki ametlikult terrorismivastaseks operatsiooniks kutsutav sõda on Moskva poolt lõppenuks kuulutatud, pole Venemaa föderaalvägedel Tšetšeenia üle siiani täielikku kontrolli.