Braunschweig
|
Braunschweig
[ br'aunšvaig ] saksa Braunschweig
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Braunschweigi vapp
Pindala: 192,1 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 240 200 (2006)
|
Braunschweig on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Okeri jõe ääres.
[redigeeri] Ajalugu
Nii palju kui teada, mainiti Braunschweigi ürikutes esmakordselt 1031. Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati 9. sajandi teisel poolel. Braunschweigi riimkroonika (1279–1298) annab linna asutamise aastaks 861, ent see on legend.
Esialgu nimetati linna Brunswickiks (Bruneswiek, Brunesguik) linna asutaja Bruno järgi, kuid Bruno kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda 1573.
Heinrich Lõvi tegi 12. sajandil linna oma pealinnaks. Aastal 1166 laskis ta linna püstitada pronkslõvi, mis oli tema vapiloom ning sai kiiresti linna sümboliks ja vaatamisväärsuseks. See oli esimene vabalt seisev pronksskulptuur Alpidest põhjas. Ta laskis linna ehitada kindluse Dankwarderode ning alustada toomkiriku ehitamist, mis valmis kõigest 53 aastaga (1173–1226). Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et keeldus sõjalisest abist Friedrich I Barbarossale, mispeale Barbarossa 1180 talt kõik valdused ära võttis ja ta pagendas.
Braunschweig sai tähtsaks kaubandus- ja käsitöökeskuseks ning 13. sajandist kuulus ta Hansa Liitu. Aastal 1430 sai Braunschweig vabalinnaks. 1671. aastast allus linn jällegi hertsogile, kes 1753 oma residentsi linna tagasi tõi. Ka pärast Viini kongressi 1815 jäi Braunschweigi hertsogkond püsima.
1866 hõivasid Braunschweigi Preisi väed. Alates 1871 kuulus Braunschweigi hertsogiriik Saksamaa koosseisu ja kui viimane Braunschweigi hertsog 1884 pärijateta suri, siis hertsogiriik kaotati.
6. novembril 1918 moodustati Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik, mida juhtis Heinrich Jasper. Riik hävitati 10. mail 1919.
15. oktoobril 1944 korraldasid inglased õhurünnaku korraga Duisburgile, Kölnile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sügisel 1944 umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna poolpuitmajapiirkondi. Algul visati lõhkepomme, et majakatuseid purustada, pärast süütepomme, et tekitada võimalikult suurt tulekahju. Pommitamise tulemusel tekkis tuletorm, milles enamus linnast maha põles. Viimased tulekolded kustutati alles 20. oktoobril. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.
[redigeeri] Välislingid
