Aruba

Aruba hollandi Aruba {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}}

Aruba lipp Aruba vapp Pindala: 180 km² Elanikke: 71 000 (2004) Pealinn: Oranjestad

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi ning Hollandi Antillide kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Aruba on üks niinimetatud ABC saartest (Aruba, Bonaire ja Curaçao) ning on neist kõige läänepoolsem ja kõige väiksem.

Saare pindala on 193 km². Maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km.

Rahvaarv on 2005. aasta seisuga umbes 95 000.

Aruba pealinn on Oranjestad.

Sisukord 1 Loodus 1.1 Reljeef 1.2 Kliima 1.3 Taimestik 2 Haldus 2.1 Staatus 2.2 Halduskord 2.3 Poliitika 2.3.1 Ametikandjad 2.3.2 Parteid 2.3.3 Parteipoliitika 2.4 Pealinn 2.5 Ametlikud keeled 2.6 Rahvuspüha 2.7 Sümbolid ja tähised 3 Rahvastik 3.1 Demograafilised näitajad 3.2 Asustus 3.3 Rahvuslik koosseis 3.4 Usuline koosseis 3.5 Keeled 4 Majandus 4.1 Põllumajandus 4.2 Mäendus 4.3 Tööstus 4.4 Turism 4.5 Maksuparadiis 4.6 Väliskaubandus 4.7 Hollandi arenguabi 4.8 Rahaühik 5 Ajalugu 6 Tuntud arubalasi 7 Kronoloogia 7.1 Vaata ka 8 Välislink

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Reljeef

Saar on valdavalt tasane. Kõrgeim mägi on Jamamota (188 m).

Lääne pool on liivarannad. Ida pool on kohati kaljurand, mille kaljudele tuul ja vesi on andnud veidra kuju.

[redigeeri] Kliima

Saar on väga kuiv. Ta asub väljaspool orkaanide vööndit. Aasta läbi paistab päike ja puhuvad jahutavad passaadid.

[redigeeri] Taimestik

Kariibi mere saartele iseloomulikku troopikataimestikku on seal vähe.

Maastikku ilmestavad lopsakad kaktused, aaloed ja puud Caesalpinia coriaria. Arikoki rahvuspark võimaldab heita pilgu saare taimestikku.

[redigeeri] Haldus

[redigeeri] Staatus

1. jaanuaril 1986 eraldus Aruba ülejäänud Hollandi Antiilidest ja ta sai maa staatuse (status aparte) Madalmaade Kuningriigi koosseisus.

[redigeeri] Halduskord

Riigipea on Hollandi monarh, kes määrab ennast esindama kuberneri. Kuberneri ametiaeg on 6 aastat. Kuberner seisab hea kuningriigi üldiste huvide eest ja valvab, et Aruba seadusandlikud ja valitsusorganid ei teeks otsuseid, mis võivad kuningriigi ühtsust kahjustada või on vastuolus Madalmaade Kuningriigi statuudi sätetega või rahvusvahelise õigusega. Täidesaatvat võimu teostab kuberner koos ministrite nõukoguga. Kuberneri aitab nõukogu (Raad van Advies), mis koosneb vähemalt 5 tema poolt nimetatud liikmest ning annab nõu kõikide Aruba normatiivaktide ja kuningriigi seaduste asjus. Kuberner nimetab ministrid.

Tegelik poliitiline võim on parlamendil ja ministrite nõukogul ehk Aruba kabinetil.

Aruba parlament koosneb ühest kojast, staatidest, millel on 21 liiget, kelle valib rahvas 4 aastaks.

Täitesaatev võim on ministrite nõukogul, mida juhib peaminister (minister-president). Valitsus koosneb kubernerist ja ministrite nõukogust. Valitsuse residents on Oranjestad.

Rahvaesindusel on eelnõude parandamise ning arupärimise õigus ning ka seadusandliku algatuse õigus. Ta peab maaeelarve heaks kiitma.

[redigeeri] Poliitika

[redigeeri] Ametikandjad

2005. aasta seisuga on riigipea kuninganna Beatrix, kuberner Fredis Refunjol ja peaminister Nelson Oduber (Rahva Valimisliikumine).

[redigeeri] Parteid

• Aruba Demokraatlik Partei (Democratische Arubaanse Partij, DAP, Partido Democrático Arubano, PDA)
• Aruba Liberaalne Organisatsioon (Organisatie Liberaal Arubaanse, Organisación Liberal Arubano, Organisashion pa Liberashou di Aruba, OLA)
• Aruba Patriootlik Partei (Arubaanse Patriottische Partij, APP, Partido Patriótico Arubano, PPA)
• Aruba Rahvapartei (Arubaanse Volkspartij, Partido di Pueplo Arubano, AVP)
• Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia (Arubaanse Volkspartij/Democracia Cristiana, AVP/DC)
• [[Demokraatlik Aktsioon 86) (Accion Democratico 86, AD 86)
• Rahva Valimisliikumine (Movimento Electoral di Pueblo, MEP)
• Rahvuslik Demokraatlik Aktsioon (National Democratische Actie, NDA, Acción Democrático Nacional, ADN)
• RUBA
• Uus Patriootlik Partei (Partido Patriotico Nobo, PPN)

[redigeeri] Parteipoliitika

1994. aasta valimistel sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.

Pärast lõhet valitseva Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalse Organisatsiooni koalitsioonis toimusid detsembris 1997 ennetähtaegsed valimised (tähtaeg oli juuli 1998). Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumise, Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel. Kui läbirääkimised Valimisliikumise ja Rahvapartei ühendamiseks nurjusid, moodustati uus koalitsioon Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel, nii et Rahva Valimisliikumine jäi opositsiooni. Septembris 2001 saavutas Rahva Valimisliikumine otsustava võidu, saades 21 kohast 12 ja moodustades Aruba esimese üheparteivalitsuse. Et enamus on napp, jättis partei lahti võimaluse moodustada tulevikus koalitsioon.

Parlamendivalimistel 23. septembril 2005 sai valitsev partei Rahva Valimisliikumine (MEP) uuesti absoluutse enamuse 11 kohaga 21-st.

[redigeeri] Pealinn

Aruba pealinn ja valitsuse residents on Oranjestad.

[redigeeri] Ametlikud keeled

Ametlikud keeled on hollandi keel ja 2004. aastast papiamento keel.

[redigeeri] Rahvuspüha

18. märts on Aruba rahvuspüha lipu- ja hümnipäev. 18. märtsil 1948 algatati petitsiooniga liikumine Aruba iseseisvuse poole. Seda päeva tähistati esimest korda. Siis võeti ka esimest korda vastu hümn (Aruba Dushi Tera) ja lipp.

[redigeeri] Sümbolid ja tähised

Aruba lipp ja Aruba vapp on kujutatud infokastis.

Aruba hümn on Aruba Dushi Tera.

Maa deviis on "One Happy Island" 'üks õnnelik saar'.

Tippdomeen on .aw.

ISO 3166-3 kood on ABW.

Telefoni maakood on 297.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Rahvaarv on 2005. aasta seisuga umbes 95 000.

Juulis 2004 oli registreeritud 71 218 elanikku, mis annab rahvastiku tiheduseks 396 in/km². 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 70 000.

[redigeeri] Asustus

Peale Oranjestadi on tähtsamad asulad Barcadera, Druif, Noord, Sabaneta, Santa Cruz ja Sint Nicolaas.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Suur osa elanikke on Lõuna-Ameerika või indiaani päritolu. On inimesi Euroopast, Kaug-Idast ja teistelt Kariibi mere saartelt.

[redigeeri] Usuline koosseis

Katoliiklasi on 82%, protestante 8%.

[redigeeri] Keeled

Laialt kõneldakse papiamento keelt, mis on alates 2004. aastast hollandi keele kõrval ametlik keel. Papiamento on portugali keele põhjal tekkinud kreoolkeel.

[redigeeri] Majandus

Aruba on suhteliselt jõukas maa. Töötus on madal ja sissetulek ühe elaniku kohta on peaaegu kõige kõrgem Kariibi mere saartel.

[redigeeri] Põllumajandus

Põllumajandus ei mängi Arubal suurt rolli, sest päikselise kliima, kõrgete troopiliste temperatuuride ja vähese vihma tõttu on muld halb.

[redigeeri] Mäendus

Alates 1825. aastast kuni umbes 1915. aastani oli Aruba suurim majandusharu kulla otsimine. Praegune suuruselt teine linn Sint Nicolaas sai nii suureks just kullapalaviku ajal.

[redigeeri] Tööstus

Kuni 1980ndate keskpaigani oli Aruba tähtsaim majandusharu naftatöötlemine. Sel ajal naftatöötlemistehas suleti.

Praegu piirdub tööstus peamiselt tubaka ja jookide tootmisega.

[redigeeri] Turism

Pärast naftatöötlemise lõpetamist on saare majanduses kesksel kohal turism. Et saar on orkaanide eest kaitstud ja seal valitseb ideaalne troopikakliima, on Aruba turistide seas hinnatud. Aastas käib Arubal umbes 600 000 turisti, sealhulgas väga palju ameeriklasi. Turism on suunatud peamiselt mererandadele pealinnast lääne pool. Head tingimused on seal ka surfamiseks.

Tuntud vaatamisväärsus on Natural Bridge, pikim looduslik sild Kariibi mere saartel. 2. septembril 2005 varises see sisse, põhjuseks merevee ja tuule pikaajaline erodeeriv toime. Sissevarisenud silla kõrval on veel säilinud väiksem looduslik sild.

[redigeeri] Maksuparadiis

Arubal on palju offshore-panku ja andmetöötlusfirmasid. OECD peab Arubat maksuparadiisks, sest Aruba rahandusstruktuurid võimaldavad ulatuslikku maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu. Valitsus on astunud samme sellest staatusest vabanemiseks.

[redigeeri] Väliskaubandus

Tähtsaimad kaubanduspartnerid on Holland, USA, Colombia ja Venezuela.

[redigeeri] Hollandi arenguabi

Holland annab Arubale igal aastal arenguabi. Seda kasutatakse õiguslikus järelevalves, hariduses, halduse arendamises, tervishoius ja investeeringuteks majanduse arendamisse.

[redigeeri] Rahaühik

Aruba Rahaühik on Aruba floriin (AWG). Selle kurss on seotud USA dollariga.

Sageli võetakse Arubal vastu ka USA dollareid.

[redigeeri] Ajalugu

Saare algasukad olid aravakkide hulka kuuluvad Caquetios. Kõige varasemate teadaolevate indiaani asulate jäänused pärinevad umbes aastast 1000.

Aruba avastasid ja asustasid 1499 hispaanlased. Esimeseks eurooplaseks, kes saarele jõudis, peetakse hispaania maadeavastajat Alonso de Ojedat.

Aastal 1636 omandasid saare hollandlased. Aastal 1805, Napoleoni sõdade ajal, hõivasid saare ajutiselt inglased. Aastal 1816 läks ta Hollandi võimu alla tagasi.

Rahvusvaheline majanduslik huvi Aruba vastu tekkis 19. sajandil kullapalaviku tõttu.

Aastal 1924 avati naftatöötlemistehas, mis tõi kaasa majandusliku õitsengu.

20. sajand viimastel kümnenditel aitas saare arengule kaasa turismibuum.

Aastal 1986 eraldus Aruba ametlikult Hollandi Antillidest ning sai maaks Madalmaade Kuningriigi koosseisus. Lepiti kokku, et Aruba iseseisvub pärast rahvahääletust 1996.

Saare iseseisvuspüüdlused külmutati aastal 1990 Aruba palvel, sest saare majanduslik olukord halvenes.

[redigeeri] Tuntud arubalasi

• Dave Benton, laulja
• Nelson Oduber, poliitik
• Fredis Refunjol, kuberner

[redigeeri] Kronoloogia

• 1499 – hispaanlased avastasid ja asustasid Aruba.
• 1986
  • 1. jaanuar – Aruba eraldus Hollandi Antillidest ja sai omaette maa staatuse (status aparte) Madalmaade Kuningriigi koosseisus.
• 1994 - parlamendivalimistel sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.
• 1997
  • detsember – toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumise, Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalse Organisatsiooni vahel.

[redigeeri] Vaata ka

• Aruba peaministrite loend

[redigeeri] Välislink