Ameerika Riikide Konföderatsioon

Vajab toimetamist

Ameerika Riikide Konföderatsioon


(Konföderatsiooni 3. lipp)	(Konföderatsiooni vapp)

Deviis:
Deo Vindice
(ladina: Under God our Vindicator)

Hümn:
God Save the South (mitteametlik)
Dixie's Land (popular)

Pealinn

Montgomery Alabamas
4. veebruar, 1861–29. mai 1861
Richmond Virginias
29. mai 1861–9. aprill 1865
Danville Virginias
3. aprill–10. aprill 1865

Suurim linn

New Orleans
4. veebruar 1861 kuni langemiseni 1. mail 1862

Ametlik keel

inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled

Valitsus
President
Asepresident

Föderatiivne vabariik
Jefferson Davis
Alexander Stephens

Pindala

(välja arvatud Missouri ja Kentucky)1 995 392 km²

Rahvaarv
-

- Rahvastiku tihedus

(välja arvatud Missouri ja Kentucky)
9 103 332
(sh 3 521 110 orja)
4,5 in/km²

Iseseisvus
- Väljakuulutamine
- Tunnustamine

- Kapitulatsioon

vaata Ameerika kodusõda
4. veebruar 1861
ainult
Saksimaa-Coburgi ja Gotha Hertsogiriik
9. aprill 1865

Valuuta

CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha)
USA dollar

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli Põhja-Ameerikas 1861–1865 eksisteerinud riik.

Sisukord

1 Ajalugu
- 1.1 Konföderatsiooni poliitilised liidrid
2 Geograafia
3 Relvajõud
- 3.1 Konföderatsiooni väejuhid
- 3.2 Konföderatsiooni lipud
4 Olulised kuupäevad
5 Vaata ka
6 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega.

[redigeeri] Konföderatsiooni poliitilised liidrid

Jefferson Davis (Mississippi) - Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
Alexander Stephens (Georgia) - asepresident
Robert Toombs (Georgia) - (1.) riigisekretär
Leroy Pope Walker (Alabama) - sõjaminister
George W. Randolph (Virginia) - brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts - november 1862)
John C. Breckinridge (Kentucky) - sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
Judah P. Benjamin (Louisiana) - kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
Stephen R. Mallory (Florida) - mereminister
Christopher G. Memminger (South Carolina) - rahandusminister
John H. Reagan (Texas) - postiminister
John Tyler- valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
Howell Cobb (Georgia) - Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
William L. Yancey (Alabama) - senaator ja volinik
Robert Woodward Barnwell - Kongressi esimees (1861)

[redigeeri] Geograafia

#	Linn	Elanikke 1860
1.	New Orleans (Louisiana)	168 675	6
2.	Charleston (Lõuna-Carolina)	40 522	22
3.	Richmond (Virginia)	37 910	25
4.	Mobile (Alabama)	29 258	27
5.	Memphis (Tennessee)	22 623	38
6.	Savannah (Georgia)	22 292	41
7.	Petersburg (Virginia)	18 266	50
8.	Nashville (Tennessee)	16 988	54
9.	Norfolk (Virginia)	14 620	61
10.	Wheeling (Virginia)	14 083	63
11.	Alexandria (Virginia)	12 652	74
12.	Augusta (Georgia)	12 493	77
13.	Columbus (Georgia)	9 621	97
14.	Atlanta (Georgia)	9 554	99
15.	Wilmington (Põhja-Carolina)	9 553	100

[redigeeri] Relvajõud

Confederate States Army
Confederate States Navy
Confederate States Marine Corps

[redigeeri] Konföderatsiooni väejuhid

Robert E. Lee (Virginia) - kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
Albert Sidney Johnston (Kentucky) - kindral
Joseph E. Johnston (Virginia) - kindral
Braxton Bragg (Põhja-Carolina) - kindral]
P.G.T. Beauregard (Louisiana) - kindral
Samuel Cooper (New Jersey) - kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
James Longstreet (Lõuna-Carolina) - kindralleitnant
Thomas J. Jackson (Virginia) - kindralleitnant
A.P. Hill (Virginia) - kindralleitnant
John Bell Hood (Texas) - kindralleitnant
Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
Nathan Bedford Forrest (Tennessee) - kindralleitnant
J.E.B. Stuart (Virginia) - kindralmajor
Edward Porter Alexander (Georgia) - brigaadikindral
Franklin Buchanan (Maryland) - admiral
Raphael Semmes (Maryland) - kontradmiral
French Forrest (Maryland) - mereväeministri abi kohusetäitja
Josiah Tattnall (Georgia) - kommodoor
Stand Watie (Indiaaniterritooriumi, praegune Oklahoma) - brigaadikindral (last to surrender)
Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) - piiskop ja kindral
Jubal Anderson Early (Virginia)- kindralleitnant

[redigeeri] Konföderatsiooni lipud

1st National
"Stars and Bars"

2nd National
"Stainless Banner"

Naval Jack

Battle Flag
"Southern Cross"

[redigeeri] Olulised kuupäevad

Osariik	Lahkulöömise järjestus	Vastuvõtmine A.R.K.-sse	Esindatus USA Kongressis taastamine	Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina	20. detsember, 1860	4. veebruar, 1861	9. juuli, 1868	28. november, 1876
Mississippi	9. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	23. veebruar, 1870	4. jaanuar, 1876
Florida	10. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	25. juuni, 1868	2. jaanuar, 1877
Alabama	11. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	14. juuli, 1868	16. november, 1874
Georgia	19. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	15. juuli, 1870	1. november, 1871
Louisiana	26. jaanuar, 1861	4. veebruar, 1861	4. juuli, 1868	2. jaanuar, 1877
Texas	1. veebruar, 1861	2. märts, 1861	30. märts, 1870	14. jaanuar, 1873
Virginia	17. aprill, 1861	7. mai, 1861	26. jaanuar, 1870	5. oktoober, 1869
Arkansas	6. mai, 1861	18. mai, 1861	22. juuni, 1868	10. november, 1874
Tennessee	8. juuni, 1861	16. mai, 1861	24. juuli, 1866	4. oktoober, 1869
Põhja-Carolina	20. mai, 1861	16. mai, 1861	4. juuli, 1868	2. veebruar, 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus)	31. oktoober , 1861	19. august, 1861	teadmata	teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus)	20. november, 1861	10. detsember, 1862	teadmata	teadmata

NOTE: According to the New York Public Library Desk Reference Alabama, Florida, Georgia, Louisiana, North Carolina and South Carolina were all readmitted June 25, 1868, and Georgia was readmitted a second time on July 15, 1870.