Alta
See artikkel räägib vallast Norras; Alta valla keskusasula kohta vaata artiklit Alta (asula); teiste samanimeliste asjade ja kohtade kohta vaata lehekülge Alta (täpsustus)
|
Alta
[ ] norra Alta kommune
põhjasaami Álaheadju gielda
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 Alta vapp
Pindala: 3845 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 17 900 (2006)
|
Alta vald (ka: Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Finnmarki maakonna lääneosas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.
Geograafilised koordinaadid on 69°57...58' N, 23°17...18' E.
Vald piirneb põhjast Hasviki, Hammerfesti, Loppa ja Kvalsundi vallaga, idast Porsangeriga, lõunast Guovdageaidnu ja Kárášjohka vallaga ning läänest Kvænangeni ja Loppa vallaga.
Alta vald sai linnaks 1999. aastal.
Valla pindala on 3845 km² ja ta on seega Norra valdade seas pindalalt 7. kohal.
Aastal 1964 liideti Alta vallaga väike Talviki vald.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Valgus
Päike ei looju 16 maist 26. juulini ning ei tõuse 24. novembrist 18. jaanuarini.
[redigeeri] Kliima
Tänu Golfi hoovusele, mis toob Norra merre Mehhiko lahest sooja vett, on kliima küllaltki leebe.
[redigeeri] Haldus
Valla keskusasula on Alta (põhjasaami Álaheadju, Áltá).
Vallavalitsus asub aadressil Sandfallveien 1 9506 ALTA.
Valla vanem (ordfører) on Geir Ove Bakken (Norra Tööpartei; ametiaeg 2003–2007).
Ametlik keel on bokmål.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
- 2004: 17 359
- 2005: 17 628 (1. jaanuar)
- 2006: 17 912 (1. jaanuar)
Alta vald on Norra valdade seas elanike arvult 56. kohal ja Finnmarki valdade seas suurim.
Rahvastiku tihedus oli 2005. aasta andmetel 4,58 in/km².
[redigeeri] Asustus
Valda kuuluvad järgmised asulad:
- Alta
- Kviby
- Kvalfjord
- Hakkstabben
- Kongshus
- Korsfjorden
- Komagfjord
- Talvik
- Langfjordbotn
[redigeeri] Saami kohanimed
Noorsoo, hariduse ja kultuuri peakomisjon otsustas 7. septembril 2005, et Kvenvik saab nimeks Covošluovta, Talvik – Dálbmeluovta, Store Lerresfjord – Stoura Liidnavuonna ja Bossekop – Bossogohppi.
[redigeeri] Majandus
Alta vald on Finnmarki kaubandus-, kommunikatsiooni- ja tööstuskeskus.
Alta vallas on ka Skandinaavia kõige põhjapoolsem ujuvhotell (aastast 1998).
[redigeeri] Tööstus
Alta lähedal kaevandatav kilt on üks selle maavara hinnatumaid sorte, sest ta on tekkinud umbes 600 miljonit aastat tagasi ning on seetõttu vaba kilda kvaliteeti alandavatest kivististest, mis võivad esineda alla 350 miljoni aasta vanustest kiltades, mida teistes maailma piirkondades märksa sagedamini esineb.
Alta kilta on eksporditud muuhulgas Tōkyō lennuvälja ehitusele ning ka Singapuri ja malaisia piirile.
Alta vallas on ka vasemaagikaevandus.
[redigeeri] Transport
Läbi Alta valla kulgeb rahvusvaheline tee E6, mis ühendab Trelleborgi linna Lõuna-Rootsis Kirkenesi linnaga Norra Finnmarki maakonnas Venemaa piiri ääres.
Alta vallas on lennujaam ning kala- ja kaubasadam.
[redigeeri] Haridus ja kultuur
Alta vallas on Finnmarki Kõrgkool (Høgskolen i Finnmark), kino, muuseum ja raamatukogu.
[redigeeri] Vaatamisväärsused ja kultuuriväärtused
[redigeeri] Komsa kultuur ja kaljujoonised
Vaata artiklit Komsa kultuur- Vaata artiklit Hjemmelufti kaljujoonised
- Vaata artiklit Alta Muuseum
Altafjordeni sopist Komsa mäe lähedalt leitud kiviaegsete esemete järgi on nime saanud Komsa kultuur (Komsakulturen). Need kuuluvad Norra kõige vanemate arheoloogiliste leidude hulka.
Komsa mäe lähedal Hjemmeluftis ning samuti Amtmannsnes ja Kåfjordi kaljudel on ajavahemikust 4200 eKr kuni 500 eKr pärinevad kaljujoonised, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jooniseid on teada umbes 3000. Neil on kujutatud inimesi, paate ja põhjapõtru, samuti veelinde, karusid, kalu ja veeloomi ning mitmesuguseid sümboleid.
[redigeeri] Struve kaar
Alta vallas on ka Struve geodeetilise kaare kõige põhjapoolsem mõõdupunkt. Ka Struve kaar kanti 2005 UNESCO maailmapärandi nimistusse.
[redigeeri] Tirpitzi vrakk
Alta ja Kåfjordi fjord on tuntud ka, selle järgi, et seal püüti põhja lasta Saksa lahingulaeva Tirpitz. Laev sai nii suuri kahjustusi, et ta pidi fjordist lahkuma. Ta suundus Tromsøsse, kus ta oma eksistentsi lõpetas.
[redigeeri] Tuntud altalasi
- Egil Rasmussen, kirjanik, sündis Bossekopis (1903–1964)
- Bjørn Wirkola, suusahüppaja, kuulus klubisse Alta Idrettsforening (1943–)
- Olav Gunnar Ballo, Stortingi liige, sündinud Alta vallas (1956–)
- Eva M. Nielsen, Stortingi liige, on olnud Alta valla vanem (1950–)
- Kirsti Kolle Grøndahl, Stortingi esimees, Buskerudi maavanem, elas lapsena Alta vallas (1943–)
- Mikkel Gaup, näitleja (1968–)
- Ailo Gaup, motokrossisõitja (1980–)
- Pål Grøtte, skuuteri- ja motokrossisõitja (1975–)
- Trond Fredrik Ludvigsen, jalgpallur, sündinud Alta vallas (1982–)
- Klaus Pettersen, jalgpallur ja treener (1981–)
[redigeeri] Sõprusomavalitsused
[redigeeri] Tähised
Valla kood on 2012.
Vallal on vapp (Alta vapp).
[redigeeri] Vaata ka
- Alta Idrettsforening
- Alta Idrettspark
[redigeeri] Välislingid
 |
Lisa artiklisse pilte projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest. Vaata lisainfot artikli arutelust. |
