Algoritm
Algoritm on samm-sammuline tegevusjuhis, juhend, eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse seda terminit matemaatilise ülesande lahendamiseks mõeldud eeskirja kohta.
Sõna "algoritm" tuleb 9. sajandi araabia matemaatiku Abu Jafar Muhammad ibn Musa hüüdnimest al-Horazmi ('horezmlane', tema sünnilinna, praeguse Usbekistani territooriumil asuva Hiiva tolleaegse nime järgi). Al-Horazmi 12. sajandil ladina keelde tõlgitud tööde kaudu jõudsid Lääne-Euroopa matemaatikuteni muude Indiast ja Araabiast pärit ideede kõrval ka mitmed võrrandite lahendamise eeskirjad, mida hakatigi algoritmideks kutsuma.
Erinevate (mittematemaatiliste) algoritmidega puutume kokku iga päev: näiteks kokaraamatus olevad retseptid või sõbrale jäetud juhised kohtumispaika jõudmiseks. Algoritmid on ka koolis õpetatavad mitmekohaliste arvude kirjaliku liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise eeskirjad.
Esimesed katsed anda algoritmile matemaatiliselt range kuju tehti 1920. aastatel. Esmalt arvati, et formaliseerimiseks kõlbab lihtrekursiivse funktsiooni mõiste. 1928. aastal avaldas Wilhelm Ackermann näite funktsioonist, mis on algoritmiliselt arvutatav, kuid ei ole lihtrekursiivne. 1930. aastatel lõid Alonzo Church ja Stephen Kleene lambdaarvutuse. Samasse aega jääb ka Turingi masina loomine Alan Turingi ja Emil Leon Posti poolt ning täisrekursiivse funktsiooni mõiste kasutuselevõtmine Kurt Gödeli ja Jacques Herbrandi poolt.
[redigeeri] Vaata ka
- Algoritmi keerukus
- Algoritmide tüübid
- Andmestruktuur
