Aleister Crowley
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
Edward Alexander Crowley (12. oktoober 1875 – 1. detsember 1947) oli inglise okultist ja müstik.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Edward Alexander Crowley sündis 1875 aasta 12. oktoobri öösel kella 11 ja 12 vahel Warwickshire´s Inglismaal.
Tema isa, Edward Crowley, ja ema, Emily Bertha Bishop, olid pühendunud kristlased, kes tahtsid ka enda pojas juurutada sügavat usku. Peale tema isa surma, pühendus Crowley ema fanaatiliselt enda poja õpetamisele, kuid sai valitud teel ränga tagasilöögi- Crowley´s tekitas kristlus, mis üritas panna teda nimetama patuks kõige inimlikumaid omadusi üldse, vaid vastuhakku ja mässumeelsust. Seetõttu ristis ka ta ema noormehe juba noores eas hüüdnimega „Metsaline”, mida Crowley järgnevatel aastatel uhkusega kandis. "Kuldse Koidiku Hermeetilise Ordu"(Hermetic Order of the Golden Dawn) liikmena, õppis noor Crowley müstitsismi koos sõprade ning ordu juhatuse liikmete, William Butler Yeats´i ning Arthur Edward Waite´ga, kellest hiljem said tema vaenlased. Tema sõber ning ordukaaslane, Allan Bennett, tutvustas Crowleyle aga lähemalt budismi põhimõtteid.
- 1900. a. reisis Crowley Mehhikosse ning jätkas seal üksinduses enda maagiaõpinguid- see oli ka periood, mil ta avastas sõna „abrahadabra”.
- 1901. a., väitis Crowley, et harjutades [[Raja joogat on ta viimaks jõudnud ühte paljudest meelteseisunditest vaimse ühtsuse teel, nimega dhyana, mida ta on kirjeldanud veidi ka ühes enda teostest- „Magick Book IV”.
- 1903. a. avaldas ta essee empiirilisest lähenemisest budismile, mida keegi polnud varem üritanud ega suutnud lõpule viia.
- 1904. a. olevat tema ja ta naine, Rose, saanud enda Egiptuse reisil Kairosse nägemuse, kus Rose´le olla end ilmutanud Egiptuse jumal Horus, kes kuulutas talle uue maagilise Aeoni ajastu algust. 8. aprillil ning kahel järgneval päeval, dikteeris Horus Crowley´le esimese püha raamatu- „Liber AL vel Legis”- teksti. Suur osa raamatust on numbritesse krüpteeritud ning neid on keelatud tõlkida, kuna Horus ei soovinud, et tema teadmised saaksid järjekordseks religioosseks dogmaks.
- Enda eluaja jooksul liigitas Crowley ära ka maagia mõiste. Nimelt jagas ta maagia kaheks selle keerukuse astmete järgi- "lihtsam maagia" ning "kõrgem maagia", mida ta hakkas tähistama uuenduslikult sõnaga "magick".
[redigeeri] Filosoofilised ning religioossed vaated
Vastukaaluks kristlusele, lõi Crowley iseenda filosoofiliste vaadete süsteemi, mis koosnes erinevate Idamaade usundite(sealhulgas budism, hinduism, tantra- tänapäeva lääne seksuaalmaagia eelkäija, zoroastrianism ning mitmed joogasüsteemid), Lääne okultismi, mida harrastas ja arendas ka Kuldse Koidiku Hermeetiline Ordu, segatuna Kuldse Koidutähe Ordu(O.T.O. – Ordo Templi Orientis) kasutatud vabamüürlaste rituaalidega. Kõik see põhines nö. „teaduslikul skeptitsismil”. Ta keskendus ka müsiliste ning maagiliste nähtuste uurimisele teaduslike meetodite abil. Ta leidis, et kõike müstilist ei peaks võtma otsekoheselt täisväärtuslikuna ja täieliku tõena, kuna alles teaduslik uuring pidi alla joonima selle tõelise religioosse mõtte. Tihti avaldas Crowley enda ajastu kohta äärmuslikke ja liiga vabameelseid seksuaalseid vaateid, põimides neid enda luuletustesse ning traktaatidesse. Ta defineeris seksuaalmaagiat, kui seksuaalakti ärakasutamist koondamaks enda tahet mitte-seksuaalse maailma mõjutamisele. Inspiratsiooni sai ta ameeriklasest autorilt, Paschal Beverly Randolphilt, kes soovitas enda „Eulise raamatus” seksuaalmaagia praktiseerijatel ära kasutada orgasmihetke, et lausuda enda „palve” tulevaste sündmuste suunamise ja/või mõjutamise eesmärgil.
[redigeeri] Thelema
Crowley loodud religioosne või müstiline süsteem, mille valda langeb ka enamik tema mitte-ilukirjanduslikke teoseid. Süsteem põhineb filosoofilisel ja radikaalsel libertarianismil, mis mõningati sarnaneb Nietzche maailmavaadetele, ning müstilisel initsiatsioonisüsteemil, mida rakendas „Kuldne Koidik”. Teose põhiteese on üldiselt kaks: „Thou what thou wilt shall be the whole of the Law”- „Ainus seadus on- tee mida soovid ja tegema pead.” Lause peab Crowley meelest inspireerima inimest leidma enda kõrgemat teadvust, üldist heaolu ja tasakaalu, mitte ainult keskenduma enda hetkelisele ja väheldasele minale ning tema ihadele ja soovidele. „Love is the law, love under will”- „Armastus on seadus, armastus tahte väe all.” Crowley nägemus „armastusest” on sama keeruline, kui tema nägemus „tahtest”. Juba „Kuldne Koidik” nägi maailma käimapaneva jõuna mehe ja naise vahelist seksuaalset pinget. Crowley ristis selle nimega sexual "magick”(seksuaalmaagia). Just see on tegelikult üks läbivamaid teemasid Thelemas üldse.
[redigeeri] Teosed
Crowley ampluaa kirjanduses oli lai. Ta kirjutas ohtralt okultismi puudutavatel teemadel- Tarot kaardid, astroloogia, kabbalah, jooga jne. Samuti kirjutas ta „theleemilise” nägemuse/tõlke Tao Te Chingile, milles ta siiski oli võtnud enda algmaterjalid inglisekeelsetest tõlgetes, kuna ei osanud sõnagi teose algkeelt- hiina keelt. Crowley suurimaks sooviks oli avaldada kogu inimkonna religioossed ning müstilised kogemused ühes lihtsas „valemis” või filosoofilises tõlgenduses. Mees avaldas paljud enda raamatud ise, kulutades sellele suure osa enda saadud pärandusest ja olemasolevast varast, kuna need ei leidnud tavaliselt laiemat kõlapinda esiteks juba tema kurikuulsuse poolest sel ajastul. Crowley massiivseim ja mahukaim teos on „The Equinox”(„Pööripäev”), mis oli alguses Argentum Astrumi(Hõbetähe Ordu) ja hiljem O.T.O. ametlik, iga poolaastaku tagant ilmuv häälekandja. Seda loetakse üheks kaalukamaks okultismi tutvustavaks tööks ajaloos, mida võib leida ka hilisema nimetuse, „The Review of Scientific Illuminism”(„Teadusliku Illuminismi ülevaade”), alt. Lisaks okultismiteemadele kirjutas Crowley ka selge sissejuhatuse ja õpetuse joogale. Veel on ta kirjutanud ilukirjanduslikke teoseid: „Moonchild” , „Simon Iff”, kus ta kajastab tegelastena inimesi end ümbritsevast reaalsusest. Näiteks kujutab ta enda teoses "Moonchild" Mathersit, kui suurimat kurjategijat, nimega SRMD, mis viitab Mathersi maagilisele sünonüümile; sama lugu on ka Arthur Edwardiga, kes ilmub raamatus nime all Arthwaite. Sõpra Bennettit kujutab Crowley samas teoses aga peategelase õpetaja ja sõbra- Simon Iffina. Crowley on endast ilmutanud ka poeedivõimeid. Kuulsaimad tema vähestest teostest selles zanris on kolm luuletust: „The Neophyte”(„Algaja”) „The Rose and the Cross”(„Roos ja rist”) „The Quest”(„Rännak”)
