's-Hertogenbosch
|
's-Hertogenbosch
[ [sertoohönb'os] ] hollandi 's-Hertogenbosch
mitteametlikult Den Bosch
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
 's-Hertogenboschi lipp
Pindala: 91,26 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 134.961 (1/8/2006)
|
's-Hertogenbosch on Hollandi lõunaosa Põhja-Brabandi provintsi keskus (linn ja vald) 20 kilomeetri kaugusel Tilburgist. Seisuga 1. juuli 2006 oli linnas 134 961 elanikku.
Den Boschi vanalinna läbib kanalite võrk, kuigi see on üldiselt peidetud hoonete ja teede alla. Kuigi kanalid on laokile jäänud ja neid kasutati roiskveekollektoritena, on paljud neist renoveeritud ja nendega on võimalik ekskursioonil tutvuda.
Sisukord |
[redigeeri] Kultuur
Linn on tuntud Sint Jani (Püha Johannese) katedraali, delikatessi Bossche Bol ja laulukese "Zoete lieve Gerritje" järgi. Seal toimub ka iga-aastane džässifestival Jazz in Duketown ja iga-aastane teatrifestival Boulevard.
[redigeeri] Asulad
Bokhoven, Empel, Engelen, 's-Hertogenbosch, Hintham, Kruisstraat, Meerwijk, Orthen, Rosmalen.
[redigeeri] Ajalugu
Linna ametlik nimi tuleb väljendist des hertogen bosch 'hertsogi mets'. See hertsog oli Brabandi hertsog Hendrik I. 26-aastaselt andis ta 1185 's-Hertogenboschile linnaõigused ja vastavad kaubandusprivileegid. Ta tegi seda selleks, et kaitsta omaenese huvisid Gelre ja Hollandi piirkonna vastu.
Aastani 1520 linn õitses, pärast seda läks ta 50 aastaks Hispaania võimu alla. Mitu korda piiras teda Oranje prints Nassau Maurits, kes tahtis 's-Hertogenboschi allutada Ühendprovintside võimule. Linna vallutas lõpuks 1629 Oranje prints Frederik Hendrik, lõigates linna ülejäänud hertsogkonnast ära.
1794 vallutasid linna Prantsuse väed Charles Pichegru juhatusel. Linn vabastati preislaste poolt 1814. Aastal 1815, kui rajati Madalmaade Ühendkuningriik, sai 's-Hertogenboschist Põhja-Brabandi keskus.
's-Hertogenboschi kuulsaimaks kodanikuks on olnud maalikunstnik Hieronymus Bosch (umbes 1450–1516).
