Religioosne haridus

Vajab toimetamist

Religioosne haridus jaguneb kaheks valdkonnaks: katehhees ehk usuõpetus koguduses ja religiooniõpetus ehk usuline haridus koolis.

Religioosse hariduse internatsionaliseerimisele 1970-datel aastatel aitas kaasa Ülemaailmne Kirikute Nõukogu. 1977 a loodi ISREV- Rahvusvaheline Usuõpetuse (ja –väärtuste) Seminar.

[redigeeri] Religioosse haridusega seotud mõisteid

Teoloogia on usuteadus. Ajaloolise traditsiooni põhjal on Euroopas levinud teoloogia õpetamine klassikalist struktuuri järgivate ülikoolide usuteaduskondades, enamasti konfessionaalsel alusel. Eestis õpetatakse teoloogiat mitmetes õppeasutustes, sh Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.

Religioonipedagoogika on pedagoogika haru, mis tegeleb religiooniteemalise õpetuse spetsiifikaga. Figureerib iseseisva õppeainena nt Tartu Ülikooli kasvatusteaduskonnas.

Religiooniõpetus on Eesti kooli sisseviidava eri maailmareligioone tutvustava aine ametlik nimetus.

Katehhees on kirikus tehtava õpetustöö üldnimetus, mida kasutab ametlikult katoliku kirik. Eesti protestandid kasutavad nime leeriõpetus või üldnime usuõpetus. Usuõpetuse tunnus on konfessionaalsus; religiooniõpetus on interkonfessionaalne ja erapooletu.

Pühapäevakool või piiblikool on kiriku juures laste ja noortega tegelev huviring.