Ratsasport
Ratsutamine kuulus antiikolümpiamängude kavva esimest korda 680. aastal eKr, mil võisteldi kaarikusõidus ja võidujooksus. Tänapäeval on olümpiamängude kavas kolm ratsutamisala, mis kujunesid lõplikult välja 19. sajandil.
Ratsutamisalade kujunemises mängis suurt rolli sõjavägi, sest neil oli vaja, et hobused suudaksid läbida pikki vahemaid erinevates oludes (kolmevõistlus) ja et neid oleks võimalik kasutada paraadidel (koolisõit). Suurbritannias laialt levinud rebasejahist, kus hobuste seljas liikunud jahimeestel oli vaja hüpata üle hekkide, kiviaedade ja okste, kujunes välja kolmas olümpiala (takistussõit).
Esimest korda kuulus ratsutamine olümpiamängude kavva 1900. aastal Pariisis, kui võisteldi takistussõidus, sellele järgnes 12-aastane paus ent ootamine tasus ennast ära - 1912. aastal Stockholmis olid kavas juba kõik kolm ratsutamisala. Märkimisväärne on, et kuni 1952. aastani tohtisid olümpiamängudel osaleda vaid meestest ratsaväeohvitserid. Pärast seda see nõue tühistati ja nüüd võistlevad mehed ja naised ühises arvestuses, olümpiamedalistiks loetakse ka selle võitnud hobust.
Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon (FEI) asutati 1921. aastal ja tänapäeval kuulub sinna 135 liikmesriiki.
