Pump

Selles artiklis räägitakse vedeliku teisaldamiseks ja rõhu muutmiseks kasutatavatest pumpadest; muude pumpade ning sõna muude tähenduste kohta vaata artiklit Pump (täpsustus)

---

Artikkel on pooleli

Pump on seade vedelikke liikuma panemiseks. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia vedeliku hüdrauliliseks energiaks.

Sisukord 1 Pumbad masinaehituses 1.1 Pumpade klassifikatsioon 1.2 Pumpade põhiparameetrid 1.3 Pumba hüdrauliline võimsus 1.4 Olulised valemid 2 Vaata ka

[redigeeri] Pumbad masinaehituses

Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks. Hüdrosüsteemis kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoosete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn. mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Rõhk tekib alles siis kui vedelik kohtab oma teel takistust ja avaldab sellele survet. Vedeliku rõhk sõltub takistava jõu suurusest.

[redigeeri] Pumpade klassifikatsioon

Enamlevinud hüdroajamites kasutatavad pumbad on:

• Hammasrataspumbad.
• Kruvipumbad.
• Labapumbad.
• Kolbpumbad.

[redigeeri] Pumpade põhiparameetrid

Kõikide pumpade tööliikumiseks on pöörlev liikumine. Kui pump töötab ilma koormuseta siis pumba veovõlli ühe pöörde jooksul tuleb pumba surveavast teatav kogus vedelikku, mida nimetatakse pumba pöördetootlikuseks (tähis Vp, ühik cm³ /p). Praktikas kasutatakse tavaliselt pumba teoreetilist minutitootlikust: q_t= n V_p10^-3, kus

• q_t- pumba teoreetiline minutitootlikus.
• n- pumba veovõlli pöörete arv minutis.
• V_p- pumba pöördetootlikus.

Tegelikult pumbalt saadav tootlikus on võrreldes teoreetilise tootlikusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste lekete tõttu survepoolelt tagasi madalrõhu poolele. q=q_tη, kus siis

• q- pumba minutitootlikus.

• η- pumba mahuline kasutegur, mis arvestab lekkeid pumba sees.

Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Järelikult on pumba mahulised kaod suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb.

[redigeeri] Pumba hüdrauliline võimsus

Pumbalt saadav hüdrauliline võimsus on avaldatav valemiga P =p q = P₁ η, kus p-pumba poolt antav rõhk; q- pumba tootlikus; P₁- Pumba veovõllile toodud ajami võimsus; η- pumba täielik kasutegur. Kusjuures täielikku kasutegurit saab arvutada valemiga η = η_v η_m, kus η_v - on pumba mahuline kasutegur; η_m - pumba mehaaniline kasutegur, mis arvestab kadusid nii mehaanilistele kui hüdraulilistele takistustele pumba sees.

Veovõlli pöörete arvu suurenemisel pumba mehaaniline kasutegur väheneb, sest vooluhulga suurenemisel läbi pumba suureneb vedeliku voolukiirus pumbas ja koos sellega rõhukaod. Rõhu suurenemisel pumba mehaaniline kasutegur suureneb, sest ülekantava võimsuse suurenemisel kaod takistustele oluliselt ei muutu.

[redigeeri] Olulised valemid

Allpool on toodud valemid pumba oluliste karakteristikute määramiseks. Nendes valemites on füüsikaliste suuruste dimensiooniks praktikas enamkasutatavad suurused. Üleminekutegurite kasutamisega on saadud valemite kuju. Valemid on mugavad kasutamiseks, sest pole vajalikud tülikad suuruste teisendamised ühte mõõtühikute süsteemi.

• Vajalik võimsus pumba veovõllil P = (p q)/6 η (kW)

• Pumba tootlikus q = V_p n η_v (10^-3 l/min).

• Pumba poolt arendatav rõhk p = M η_m/1,59 V_p (Bar).

[redigeeri] Vaata ka

• Töövedelikud hüdroajamites.

See artikkel on pooleli.