Vooluhulk
Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes.
Vooluhulka mõõdetakse kuupmeetrites sekundis (m³/s).
Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulk suureneb lumikatte või liustikujää sulamise tõttu, vihmaperioodide ajal jne.
Vooluhulga aastast muutumist näitavat graafikut nimetatakse hüdrograafiks.
Maailma suurima vooluhulgaga jõgi on Amazonas, Eestis on suurimaks Narva jõgi.
Mõnede Eesti jõgede vooluhulk
| Jõgi | Vooluhulk (m³/s) |
|---|---|
| Narva | 399,0 |
| Pärnu | 65,0 |
| Kasari | 30,0 |
| Navesti | 26,9 |
| Halliste | 17,1 |
| Vigala | 14,1 |
| Mustjõgi | 13,4 |
| Jägala | 12,9 |
| Põltsamaa | 12,0 |
| Pedja | 10,9 |
| Väike Emajõgi | 10,7 |
| Võhandu | 10,2 |
| Reiu | 8,2 |
| Velise | 8,0 |
| Ahja | 6,9 |
| Purtse | 6,8 |
| Keila | 6,4 |
| Piusa | 5,8 |
| Kunda | 5,7 |
| Õhne | 4,8 |
| Kullavere | 4,3 |
| Valgejõgi | 3,9 |
| Elva | 3,8 |
| Avijõgi | 3,0 |
