Lhasa
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Lhasa
[ ] tiibeti ལྷ་ས
Lhasa {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: 544 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: eri andmetel
120 000 kuni 250 000 |
Lhasa on Tiibeti autonoomse piirkonna keskus.
Lhasa asutati 641. aastal kuningas Songtsan Gampo poolt, kui Tang'i õukonna printsess Wencheng, kelle Songtsan Gampo kosis, saabus tulevase Potala jalamile. Marpori mäge (dMar po ri; tõlkes 'punane mägi') ja Wotangi järve tulevase Lhasa südames nähes hakkas {{ printsessil talle avanenud vaatepildist pea ringi käima ja lausus, see siin pidavat meenutama talle põrgut. Järve lasi kuningas Songtsan Gampo kohe täita ja rajas sinna peale Jokhangi templi, .Lhasa linna nimi tähendab – "jumaluste linn".
Lhasa kõrgus merepinnast on 3650 m, seega on see üks kõrgemal asuvaid linnu meie planeedil. Päike paistab Lhasas 300 päeva aastas, mistõttu teda kutsutakse ka päikseliseks linnaks.
Linn asub Yarlung Tsangbo harujõe, Lhasa jõe põhjakaldal
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Songtsan Gampo oli kuningas, kes ühendas Tiibeti hõimud omavahel ja esimene, kes mõtles ka riigi
tulevikule, selle mõttega sai rajatud ka Lhasa. Tema eelkäijad olid võrreldes temaga lokaalse perpektiiviga. Tema alustas Potalaga, ehitas Dzokangi, pani aluse Tiibeti kirjale tänu enda ministrile Tommi Sambhotale, kes käis Indias koos grupi tiibetlastega õppimas ja koostas hiljem tiibeti tähestiku. Ta oli kuningas, kes märkis tiibetlased esmakorselt ajaloo raamatusse.
[redigeeri] Geograafia
Lhasa asub Lhasa orus. Suur osa linna ümbritsevatest mägedest küündivad 5500 meetri kõrguseni.