Lasnamäe
Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna–Peterburi maanteed.
Vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel on seotud nöörkeraamikakultuuri hõimude asulaga Iru linnamäel. Linnuse põhjaplatoolt ning mitmest muust kaevandist on leitud seitse tulekivist kõõvitsat ning umbes 400 savinõu tükki, mis on kaunistatud tollele ajale iseloomulike nöörivajutuste või lohuridadega.
Vanim tööstusagul on Sikupilli, mis on saanud oma nime samanimelise kõrtsi järgi. Väo, Priisle ja Kuristiku külade piirkonnas olid asulad juba pronksiajal.
Nooremal pronksiajal tekkisid kindlustatud asulad, Lasnamäe üheks suuremaks keskuseks oli Iru linnus. Lasnamäe praegusele alale lisandus mitu uut asulat. Tegemist oli väikeste, ühest või kahest talust koosnevate nn asustusüksustega. On arvatud, et asustusüksused muutsid aeg-ajalt oma asukohta teatud ala piires.
Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.
Alates keskajast töötasid Lasnamäe nõlval vesiveskid, millest viimase lammutas 1916. aastal paberi- ja tselluloosivabrik.
