Kormoran
| Kormoran | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Linnud Aves |
| Selts: | Pelikanilised Pelecaniformes |
| Sugukond: | Kormoranlased Phalacrocoracidae |
| Perekond: | Kormoran Phalacrocorax |
| Liik | Kormoran carbo |
| Phalacrocorax carbo | |
Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on suur must kaladest toituv linnuliik.
Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karidel. Samuti suudavad kormoranid hästi lennata, kuid kõndimine on vaevarikas.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.
[redigeeri] Elupaigad ja pesitsemine
Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.
Kõrge pesa teevad oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud).
[redigeeri] Toitumine
Kormoranid toituvad massiliselt kaladest ning on seetõttu kalameestele väga suureks nuhtluseks.
[redigeeri] Kaitse
Kormoran ei kuulu looduskaitse alla. Teda kütitakse arvukuse piiramiseks.
[redigeeri] Kirjandus
- Eesti Loodus, 2004, 1
- Redik Eschbaum. Kormoran sööb kalamehe vaeseks, lk 14–17
- Vilju Lilleleht. Tondi tagasitulek, lk 6–13
[redigeeri] Välislingid
