Jääkoskel
| Jääkoskel | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Linnud Aves |
| Selts: | Hanelised Anseriformes |
| Sugukond: | Partlased Anatidae |
| Perekond: | Koskel Mergus |
| Liik | Jääkoskel merganser |
| Mergus merganser | |
Jääkoskel (Mergus merganser) on suur sukelpart.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Jääkoskel on suur ja sale, tal on pikk ja peenike nokk. Tema pikkus on umbes 60 sentimeetrit ning kaal umbes 1,5 kilogrammi.
Pulmasulestikus isaslind on lõheroosa kõhualuse, halli selja, must-valgete tiivapaaride ja rohekasmusta peaga. Emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu pea on pruun ning sulestik tuhkhall. Kuklasuled on üsna pikad ning sageli puhmasjalt turris, emaslinnul eristub tutt selgemini.
[redigeeri] Levik
Jääkoskel elab mererannikul ja siseveekogudel.
Eesti sisemaal võib näha jääkosklat märtsist novembrini, merel talvitub jäävabadel aladel.
[redigeeri] Pesitsemine
Pesa teeb jääkoskel puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Emane muneb aprillis-mais 10 või rohkem kreemika värvusega muna.
[redigeeri] Toitumine
Jääkoskel toitub kaladest.
[redigeeri] Sarnased liigid
Jääkosklaga sarnaneb temast väiksem rohukoskel.
