Gruusia vapp
| Vajab toimetamist |
[redigeeri] Uus vapp
26. mail 2004 teatati Gruusia uuest vapist ning deviisist ("Jõud on ühtsuses"). Vapi autoriks on Mamuka Gongadze, deviisi autoreiks Valeri Bahtadze ja Tamaz Naniašvili.
Gruusia uue vapi esialgsel kavandil oli vapikilp jagatud neljaks väljaks. 1. ja 4. väljal oli Gruusia kuningadünastia, Bagrationide vapp - lohet tappev püha Jüri valgel ratsul. 2. väljal oli Kharthli vapp (kahest noolest läbistatud tulemägi) ning 3. Imerethi vapp (Kuldvillak). Välju lahutas üle kilbi ulatuv kuldne rist, mille keskel asus väike kilp Kristuse surilina kujutisega. Vapikilbi kohal oli kuningakroon ning teda toetasid mõlemalt poolt sammuvad lõvid.
1. oktobril kinnitas parlament uue vapi mõnevõrra muudetud kujul - vapikilp on jagamata ja sellel on kujutatud Bagrationide vappi, lohet tapvat püha Jüri. Vapil on kaks kuju - suur ja väike vapp. Väike vapp koosneb vapikilbist ja kuningakroonist selle kohal.
[redigeeri] Vana vapp
Gruusia eelmine vapp oli kasutusel aastatel 1918-1922 ja 1990-2004
Vapi aluseks võeti Gruusia kuningriigi-aegne (Bagrationi dünastia) vapp.
Vapi ümmargusel gruusia kilbil on kujutatud püha Jüri (Terti Giorgi) valgel ratsul. Püha Jüri paremas käes on oda ning vasakus kilpi. Kilb allosas on näha mäeharja.
Juurde lisati päikese, kuu ning kaheksaharuliste tähtede kujutised. See on seotud gruusia folklooris levinud teavakehade kultusega. Paganlikus Gruusias kandsid nädalapäevad taevakehade nimesid. Megreli keeles on pühapäev siiani pühendatud päikesele (žašha), esmaspäev kuule (tutašha) ning neljapäev taevale (tsašha).
Kilpi ümbritsev seitsmeharuline täht on Kharthli riigi sümboliks aga juba 1. sajandist. Mõnede allikate andmeil oli vapp 1918-1920 ilma seitsmeharulise täheta.
