Funktsioon (bioloogia)
See artikkel on funktsiooni mõistest bioloogias. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge funktsioon.
Funktsiooni mõiste kasutamist bioloogias illustreerib järgmine näide: antiloopide hüplemise bioloogiline funktsioon on näidata kiskjatele, et neid on märgatud. Viide hüplemise niisugusele funktsioonile on ka seletuseks, miks antiloobid hüplevad.
Funktsiooni mõiste niisugust kasutamist on peetud problemaatiliseks, sest tundub, nagu sellega vihjataks, et funktsioon on saadud üleloomuliku konstrueerija (Jumala) teadliku tegevuse tulemusena. Funktsiooni mõiste kasutajatele on ette heidetud ka vitalismi (erilise “elujõu” eeldamist), ajas tagasi kulgevat põhjuslikkust (tulevased tagajärjed seletavad praegusi tunnuseid), ühitamatust mehhanitsistliku seletusmustriga, mentalismi (vaimu toimimise tarbetut eeldamist) ja empiirilise kontrollimise võimatust.
Osa uurijaid on seisukohal, et Darwini evolutsiooniteooria teeb funktsiooni mõiste ja funktsionaalsed (funktsioonil põhinevad) seletused bioloogias tarbetuks. Paljud bioloogid ja filosoofid aga leiavad, et bioloogilised seletused ei saa läbi ilma funktsiooni mõisteta ning ülaltoodud etteheited ei ole põhjendatud.
Erinevad lähenemised funktsiooni mõistele bioloogias võib rühmitada teleomentalismiks ja teleonaturalismiks. Teleomentalism mõistab funktsiooni teadliku tegevuse tulemusena. Teleonaturalism tõlgendab funktsiooni mõistet nii, et teadlikku tegevust poleks vaja eeldada.
Teleonaturalismi sirgjooneline vorm on kreatsionism. Teine teleonaturalismi variant leiab küll, et funktsiooni mõiste eeldab teadlikku tegevust, ent peavad selle rakendamist bioloogias metafoorseks. Enamasti leiavad nad, et bioloogia saaks käbi ka ilma niisuguse metafoorita.
Teleonaturalistid erinevad omavahel sellepoolest, kas nad taandavad funktsiooni mõistet kasutavad kirjeldus- ja seletusviisid väljaspool bioloogiat (näiteks küberneetikas ja süsteemiteoorias kasutatavale kirjeldus- ja seletusmustritele.
Bioloogia raames taandatakse funktsiooni mõiste kas nn loomulikule väärtustele (näiteks sellele, mis on konkreetsele isendile või liigile hea) või looduslikule valikule.
