Emajõgi

Emajõgi

Emajõe keskjooks pärast jääminekut

Jõe lähe

Võrtsjärv

Suubub

Praagal Peipsi järve

Valgla riigid

Eesti

Valgla pindala

9740 km²

Pikkus

100 km

Jõe langus

3,6 m

Jõe lang

0,03 m/km

Jõe vooluhulk

70,1 m³/sek

Parempoolsed lisajõed

Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi

Vasakpoolsed lisajõed

Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi

See artikkel on Suurest Emajõest. Vaata ka artikleid Väike Emajõgi ja Pihkva Emajõgi.

Emajõgi, ka Suur Emajõgi, on Eesti suurimaid jõgesid.

Emajõgi on rahuliku vooluga kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. See teeb jõe languks 3 cm/km.

Lähtub Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuus, läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Jõe pikkus on 100 km. Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Jõe ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav.

Suur-Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. Seal asus ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht, mille juurde Tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.

Emajõe traditsiooniline, ajalooline nimi saksa keeles on Embach ja läti keeles Mētra.

Emajõeks nimetati ka Pärnust üle Viljandi ja Tartu Pihkvasse kulgenud veeteed ja selle üksikuid osi – Pärnu Emajõge (kaasajal: Pärnu jõgi), (Suurt) Emajõge ja Pihkva Emajõge (kaasjal: Velikaja jõgi).