August Sang

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu – 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.

Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.

Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega Improvisatsioon quick-step tempos, mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.

Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.

Esikkogu Üks noormees otsib õnne ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.

Osales 1930. lõpul Arbujate antoloogias

1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal.

August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

[redigeeri] Looming

"Sanga luules on luuletaja sõnum ja värss kui luuletamise vahend teineteisest eristatavad. Keel on Sangale nagu aknaklaas – läbipaistev meedium selle juurde, mida näidata tahetakse," kirjutab Märt Väljataga

Esikkogu Üks noormees otsib õnne (1936) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid intonatsioone ja kujundilist ebaühtsust. Heine-mõjuline aktsentueeriv värsisüsteem, mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte.

Teises luulekogus Müürid (1939) leidub viimsepäeva motiive, mis arvestades pingelist poliitilist õhustikku tundub loomulik.

"August Sanga küpset luulet iseloomustab värsi erakordne lihtsus, loomulikkus ja ladusus. Eesti värss kui väljendusvahend on selles jõudnud seni ületamata klassikalise täiuseni." (M. Väljataga)

Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.

See artikkel on pooleli.

[redigeeri] August Sang tõlkijana

Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Märt Väljataga nimetab August Sanga "meie parimaks luuletõlkijaks". Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Suurema osa neist moodustavad saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest tõlgitud luuletused. Ain Kaalepi andmeil õppis Sang tšehhi keele ära seetõttu, et saaks tõlkida Vítězslav Nezvali tekste.

Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja Laenatud laulud.

Eesti keeles on olnud Augast Sanga vahendusel võimalus tutvuda Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi, Nikolai Nekrassovi, Sergei Jessenini, Johann Wolfgang von Goethe, Heinrich Heine, Johannes Becheri ja Bertolt Brechti, Charles Baudelaire`i, Vítězslav Nezvali ja paljude teiste poeetide lüürikaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni, Maksim Gorki, Vladimir Majakovski, Franz Kafka, Gottfried Kelleri, Molière´i, Egon Erwin Kischi, Lion Feuchtwangeri jt raamatuid.

[redigeeri] Teosed

"Üks noormees otsib õnne", 1936
"Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" (koguteos), 1938
"Heinrich Heine" (biograafia), 1938
"Müürid", 1939
"Võileib suudlusega", 1963
"Sada laulu" (valikkogu), 1965
"Luuletused" (valikkogu), 1970
"Väike luuleraamat" (valikkogu), 1971
"Laulud" (valikkogu), 1977
"Emajõe unisel veerel" (valikkogu), 2003

"Laenatud laulud" (tõlkevalimik, 2 köidet), 1973–74

[redigeeri] Isiklikku

August Sang oli Kersti Merilaasi abikaasa ja Joel Sanga isa.

See artikkel on pooleli.

[redigeeri] Allikad

Karl Muru. Eesti kirjanduse ajalugu, Tallinn, “Eesti Raamat” 1984, 4. kd, 2. rmt ja 1991, 5. kd, 2. rmt
Ain Kaalep. Kolm Lydiat, Tartu, Ilmamaa 1998