Vakuraamat
Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Sõna ise tuleneb vakusest, mis oli muinasaegne haldus- ja maksustusüksus. Alates 16. sajandist lähestikku asunud külade kokkutulek, et maksta feodaalile makse ja pidada vakupidu.
14. -15. sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade andami võlad, mida ei suudetud tähtaegselt tasuda. 16. sajandist alates kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine. Reduktsiooni ajal riigistatud mõisates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid talupoegade koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise ning seal kirjas olevad talude koormiste normid muudeti kohustuslikuks riigimõisas 17. sajandi lõpus, eramõisas aastast 1804. Peale pärisorjuse kaotamist kaodati ka vakuraamatud mida asendasid talude rendilepingud.
