Uisutamine

Uisutamine

Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Need olid algselt loomade luudest valmistatud ning uiskudel liikudes anti kepitõuketega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teatel olevat uisutamisvõistlusi peetud 16. sajandil Friisimaal. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas.

[redigeeri] Kronoloogia

• 1662 Samuel Pepys ja John Evelyn teatasid uisutamisharrastusest Londonis St. James´Pargis.
• 1742 Edinburghis asutati esimene uisutajate klubi.
• 1772 briti kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamise õpiku A Treatise on Skating.
• 1848. aastal patenteeris Emma William Bushall Philadelphias esimesed terasuisud.

• 1858 New Yorgi Central Park avas esimese rahvale avatud liuvälja.
• 1865 New Yorgist pärit "iluuisutamise isa" Jackson Haines alustas koolitus- ja treeneritööd Euroopas.
• 1877 Esimene kunstjääväljak Glaciarium avati Londonis.
• 1889. astal peeti Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused uisutamises.
• 1891 Toimusid esimesed euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.
• 1892. aastal moodustati Rahvusvaheline Uisuliit (ISU).
• 1893 Toimusid esimesed ametlikud maailma- ja euroopa meistrivõistlused.
• 1908 aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond.
• 1924 Chamonix olümpiamängudel oli kiiruisutamine esimest korda kavas.

Aastast 1997 on kasutuses niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Võisteldakse paarikaupa ja võistlejad vahetavad radasid. Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud ja paarissõit ning jäätants mehe ja naise koostööna. Kesk-Euroopas levis 1800-te aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870-tel aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

[redigeeri] Iluuisutamine Eestis

Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28. novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teist Maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.