Tallinna Olümpiapurjespordikeskus
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP; ka: Pirita Purjespordikeskus; arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) on 193 000 m² suurusel maa-alale 1980 aasta olümpiaregatiks ehitatud spordikompleks, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.
Oma mastaapsuse tõttu kujutab TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast nn megastruktuurset linnakut. Unikaalse organiseeritusastmega hoone esindab 1970. aastate lõpu hilismodernistlikku arhitektuuri, mis tähtsa riikliku objektina ka originaalsena teostati. Peamise ideena läbis kompleksi omaette mikrokeskkonna loomine, oma tänavate ja väljakute tekkimine horisontaalse, rannikuga paralleelse madala mahu ning vertikaalse aktsendina kerkivate erifunktsiooniliste hoonete vahel, mis taolisena on Eestis ainulaadne.
1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud hoone võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla. 1981. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia
[redigeeri] Projekteerimise planeerimine
Kuigi Moskva ja Tallinn valiti suvemängude linnadeks alles 1974. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. 1973. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide Avo-Himm Looveeri, Kristin Looveeri, Tiit Kaljundi juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, algsest kollektiivist jätkas vaid Avo-Himm Looveer. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. 1976 mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president Peppe Croce keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.
