Rinnalülid
Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Inimesel ja enamikul imetajatel on 12 rinnalüli.
Sisukord |
[redigeeri] Üldehitus
Rinnalülid koosnevad lülikehast (corpus vertebrae) ja lülikaarest (arcus vertebrae), mille külge kinnituvad seitse jätket: taga ogajätke (processus spinosus), külgedel kaks ristjätket (processus transversus), ülal kaks ülemist liigesjätket (processus articularis superior, loomadel nim. ka processus articularis cranialis) ja all kaks alumist liigesjätket (processus articularis inferior, loomadel nim. ka processus articularis caudalis). Lülikehad paiknevad üksteise peal ja on eraldatud lülidevaheketastega; nad kannavad keha raskust. Alumised liigesjätked toetuvad eelmise lüli ülemistele liigesjätketele, andes selgroole piiratud paindlikkuse. Ogajätke ei harune (erinevalt kaelalülidest), tema külge kinnituvad selja lihased. Lülikeha tagakülgedel paiknevad (mõlemal pool) vastavalt ülemine ja alumine roidmine lohk (fovea costalis superior ja inferior; loomadel nim. ka fovea costalis cranialis ja caudalis) . Need moodustavad koos ristjätkel paikneva roidmise ristjätkelohuga (fovea costalis transversalis) liigese, millega roided on ühendatud selgrooga. Lülikaare all asub alumine lülisälk (incisura vertebralis inferior), mille kaudu selgroost väljuvad seljaajunärvid. Lülikeha ja lülikaare vahel asuvad lülimulgud (foramen vertebrale), mis selgroos moodustavad seljaajukanali.
[redigeeri] Rinnalülid erinevatel loomarühmadel
Kalade rinnalülid on veel muudest lülidest vähe eristunud ja neist saab kõnelda vaid tinglikult. Kahepaiksete rinnalülid on eeslohksed, lülikeha suhteliselt väike, lihastiku eripärade tõttu ogajätke väike ja mõnedel puudub hoopis. Lülikehi läbib kanal, kus paineb seljakeeliku rudiment. Sabakonnalistel esineb 9-60 rinnalüli, erinevalt muudest selgroogsetest väljuvad seljaajunärvid augu kaudu lülikaares. Siugkonnalistel esineb kuni 150 rinnalüli, roided väikesed ja ristjätketega ühinenud. Päriskonnalistest esinevad ribid vaid iidkonlastel, ketaskeelkonlastel ja kärgkonlastel, ülejäänuil redutseerunud ja ristjätketega täielikult liitunud.Rinnalülide arv 1-7.
Alates roomajatest kasvavad ka rinnalülide omavahelised erinevused - tagumised rinnalülid on eesmistest pisut suuremad, ogajätke asend muutub piki selgroogu. Esimeste rinnalülide ogajätked on tahapoole kaldu, selja tagaosas vertikaalsed ja viimastel lülidel mõnikord veidi ettepoole kaldu (neid nimetatakse diafragmaatilisteks rinnalülideks, vertebrae anticlinales). Ogajätkete pikkus väheneb enamasti eest tahapoole, erandiks on näiteks pelükosaurused (Dimetrodon ja Edaphosaurus), kellel pikimad ogajätked asuvad keskel, ning kõik ogajätked on äärmuslikult pikenenud, moodustades üle poole kogu keha kõrgusest.Sisalikel liigestuvad roided vaid rinnalülide ristjätketega. Kilpkonnalistel on esimene ja viimane rinnalüli kokku kasvanud kilbiga. Madude rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud sidemetega ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid sfenodonil ja mõnedel gekolastel.
Lindude rinnalülidsid on 3-10, nad on sadullülid, v a. pingviinilistel, kellel esinevad opistotsöölsed rinnalülid. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks seljaluuks (notarium), viimased lülid on aga enamasti (koos nimmelülide ja ristluulülidega) liitunud liitristluuks.
Imetajate rinnalülide arv on 11-18 (närilistel 11, putuktoidulistel, esikloomalistel ja enamikul kiskjalistest 12, koerlastel ja enamikul sõralistest 13, sigalastel 13-15, kabjalistel 18). Selgroolülid on lamelohksed. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad ahvilistel. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (foramen nutricium), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged seebudel ja piisonitel). Ogajätkete tipus esineb ogajätke köberus (tuberositas spinalis)(va. kaslased ja esikloomalised). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb neljalgsetel loomadel kõhtmine hari (crista ventralis), kuhu kinnituvad osad õla- ja vaagnavöötme lihased.
[redigeeri] Inimese rinnalülid
Inimese rinnalülidele on iseloomulik suurte silinderjate lülikehade olemasolu, mis seoses püstise kõnnakuga peavad suutemat kaalu kandma, kui neljajalgsetel loomadel. Sellega on seotud ka alumiste lülide suuremad mõõtmed. Ülemine roidmine lohk on suhteliselt suurem kui alumine. Vasaku ja parema liigesjätke pinnad parallelsed, võimaldades keha kergesti ka külgsuunas painutada.
I rinnalüli ülemised roidmised lohud on ümarad, sinna kinnitub kogu esimese roide pea (ei liigestu järgmise lüliga). Alumised roidmised lohud poolkuuja kujuga. Ogajätke pikk ja peaaegu horisontaalne. Lülikeha külgsuunas välja venitatud. Esinevad ülemised lülisälgud (incisura vertebralis superior), mis teistel lülidel praktiliselt puuduvad.
II rinnalüli keha on ümarama kujuga, ülemised roidmised lohud suuremad kui alumised, mõlemad poolkuuja kujuga. Ogajätke rohkem allapoole kaldu
III-VIII rinnalüli sarnanevad II rinnalüliga, kuid muutuvad allapoole aegamööda massivsemaks ning lülikehad horisontaallõikes veidi kolmnurksemaks.
IX rinnalüli ei liigestu mõnikord X ribiga, siis puuduvad ka alumised roidmised lohud.
X rinnalüli liigestub ainult X ribiga, puuduvad ülemised roidmised lohud. Ristjätke ei liigestu mõnedel inimestel ribiga, sel juhul puuduvad ka ristjätke roidmised lohud.
XI rinnalüli liigestub ainult XI roide peaga, roidmised lohud nihkunud rohkem lülikaaerle. Ristjätked lühikesed, roidmised lohud puuduvad.
XII rinnalüli sarnaneb XI lüliga, ainult XII lüli peaga liigestunud. Sarnaselt nimmelülidega esineb ristjätketel ülemine, alumine ja külgmine köber (tuberculus superior, inferior ja lateralis). Alumised liigesjätked pole paralleelsed, on veidi kumera pinnaga, nagu nimmelülidel.
[redigeeri] Vaata ka
- Selgroolülid
