Putuktolmlemine

Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise liik, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ja kus õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Putuktolmlemisel on taimele vajalik silmatorkav ja eredavärviline õis. Tavaliselt on taimel eredalt värvunud kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid. Õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking).

• Mesilased, kimalased: Õied lühikese putke-osaga või kannusega või nektaarium suhteliselt varjatud, nõudes ligipääsuks suuremat jõudu ja osavust (Ristikud, enamus huul-õielisi (iminõges, liivatee, pune, iisop, mesiohakas) või arvukad pika niidiga harali tolmukad takistavad nõrgemate putukate ligipääsu nektarile (neid võivad tolmeldada ka suured liblikad) (Pärn, vaarikas, ka õunapuu, ka mõned eukalüptid)
• Liblikad: Pikk õieputk või kannus (Sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid)
• Mardikad: Palju õietolmu või ka mahlakad õrnad maitsvad kroonlehed (Kibuvits, magun naiste-puna
• Kärbsed: Avatud lamedad õied või raipehais (Sarikalised (heinputk, till, raitlill, stapeelia)