Politsei
| See artikkel vajab toimetamist |
Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks). Selle poolest erineb ta sõjaväest, mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes (suheldes teiste kogukondadega).Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires.
Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades.
Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu).
Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu (nt turvafirmad).
Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks:
- liikluspolitsei
- korrakaitsepolitsei (patrullteenistus)
- kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist)
- narkopolitsei
- Julgestuspolitsei
- Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus
- vee-, jõe-, mere- jne politseid
Eesti Politsei ülesanded vastavalt seadusele on
1) abistab kodanikke oma pädevuse piires;
2) kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
3) tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
5) algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid;
6) täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
7) tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
8) osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas; 9) aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
10) viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades;
11) otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
12) kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
14) kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
15) kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
16) kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
17) informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
18) tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
19) osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel.
20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
(2) Politsei abistab oma pädevuse piires:
1) tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral; 2) raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele; 3) tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra; 4) Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel; 5) julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel; 6) Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.
(3) Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.
(4) Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.
Politsei teenistuse oleva ametniku nimetus eri maades:
- politseinik
- miilits
- kordnik
- sandarm
Efektiivseks juhtimiseks ehitatakse jõustruktuurid üles hierarhiliselt, mis kõrvalnähtusena loob võimaluse sellise struktuuri ärakasutamiseks väljaspool ühiskonnaliikmete huve (nende vastu). Siiski on huvi kasutada politseid sellisel eesmärgil väike, sest suurearvulisem ning paremini relvastatud sõjavägi sobib selleks paremini (vt sõjaväelised riigipöörded).
