Meteoroloogia

See artikkel annab lühiülevaate meteoroloogiast; meteoroloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Meteoroloogia mõisteid.

Meteoroloogia on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse. Meteoroloogiat loetakse geofüüsika alldistsipliiniks ja lisaks atmosfäärifüüsikale, atmosfäärikeemiale ja atmosfääridünaamikale kuulub tema huviorbiiti ka õhu ja maapinna (maismaa või ookeani pinna) vastastikune mõju. Meteoroloogia peamiseks eesmärgiks on ilmastikunähtuste täielik mõistmine ja nende täpne ennustamine.

Levinud rahvalikus käsituses mõistetakse meteoroloogia all kitsamalt ilma uurivat ja ilma ennustamisele aluseks olevat teadusharu.

Meteoroloogias on võimalik eristada ka mitmeid allharusid. Dünaamiline meteoroloogia tegeleb atmosfääri liikumiste uurimisega, kasutades fundamentaalseid hüdrodünaamika võrrandeid. Sünoptiline meteoroloogia tegeleb sünoptilise ilmainformatsiooni (sünoptilised kaardid, sünoptilised ilmavaatlused) analüüsi ja uurimisega. Füüsikaline meteoroloogia tegeleb selliste atmosfäärinähtuste uurimisega, mis pole otseselt seotud õhu liikumisega. Meteoroloogia lähedane sugulasdistsipliin on klimatoloogia.

Uuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade, ilmaradarite ning tehiskaaslaste andmestikule. Tänapäeva meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus uurimistöös täiesti möödapääsmatu superarvutite kasutamine.

Meteoroloogia on tunginud sügavale inimeste igapäevaellu. Meteoroloogia abistab lennundust, laevandust ja põllumajandust. Täpne ja õigeaegne hoiatamine ohtlike ilmanähtuste (orkaanid või trombid) eest aitab päästa inimelusid. Püütakse leida ka ilma sihipärase mõjustamise võimalusi.

[redigeeri] Vaata ka

• Maateaduste mõisteid
• Klimatoloogia