Magnetresonantskuvamine

Magnetresonantskuvamine (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes.

Kõigepealt orienteeritakse tugevas magnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnid. Seejärel antakse magnetväljaga risti oleval tasandil raadiosagedusel impulsse, mis muudavad mõnede vesinikutuumade orientatsiooni. Siis lõpetatakse impulsside andmine ja tuumad lähevad tagasi endisesse konfiguratsiooni, seda tehes kiirgavad nad aga raadiosagedusel energiat, mille võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRI-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest.

http://en.wikipedia.org/upload/3/39/Mri.jpg

Magnetresonantsspektroskoopiat kasutati algul molekulide struktuuri analüüsis. Selle eest sai šveitslane Richard Ernst 1991 Nobeli füüsikaauhinna ja šveitslane Kurt Wüthrich 2002 Nobeli keemiaauhinna.

1960. aastatel tekkisid ideed uue meetodi kasutamiseks meditsiinis. 1977 tehti esimene MRI-pilt inimkehast.

2003. aasta lõpu seisuga oli maailmas kasutusel umbes 22 000 MRI-aparaati. Aastal 2003 tehti maailmas umbes 60 miljonit MRI-uuringut. Uuringu maksumus on umbes 500 eurot, nii et uuringuid tehti umbes 30 miljardi euro eest.