Kuu faasid
Selgitus
A: Maa B: Kuu C: Kuu tiirlemissuund D: Kuu orbiit ümber Maa E: Päikesekiired
Joonistel olevate objektide suuruste ja kauguste suhted ei vasta tegelikkusele.
Maa-Kuu süsteem ülalt vaadatuna
Kuud valgustatakse tema teekonnal ümber Maa Päikese poolt, Kuu ise ei tekita valgust. Kuu paiknemisi nimetatakse: 1. noorkuu, 3. esimene veerand, 5. täiskuu, 7. viimane veerand. Kuidas Kuu seejuures Maalt vaadatuna paistab on näha viimaselt jooniselt.
Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid
Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav.
Kuu faasid:
- kuu loomine (kuud ei ole näha)
- noorkuu
- poolkuu (esimene veerand)
- kasvav kuu
- täiskuu
- kahanev kuu
- poolkuu (viimane veerand)
- vanakuu.
Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral.
Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg.
