Konfliktiteooria
Kofliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk, mis põhineb eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust.
Konfliktiteoreetikutest on tuntud:
- Max Gluckman ja John Rex (Suurbritannia)
- Lewis A. Coser ja Randall Collins (USA)
- Ralf Dahrendorf (Saksamaa, hiljem Suurbritannia)
- Ludwig Gumplovicz (Poola)
- Vilfredo Pareto (Itaalia)
- Karl Marx ja Georg Simmel (Saksamaa)
Konfliktiteooria uurib:
- kuidas tegurid nagu näiteks sotsiaalne klass, rahvus, sugu ja vanus on seotud väärtuslike ressursside (raha, võim, haridus, ühiskondlik prestiiž) ebavõrdse jaotumisega
- kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele
- kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle)
Konfliktiteooria sotsiaalsest struktuurist
- ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem
- suhteline võim tootimisviiside üle määrab inimese sotsiaalse positsiooni
Konfliktiteoreetiline lähenemine seksuaalsusele
- kes määrab normid?
- võimulolijad kasutavad tavasid ja seaduseid sotsiaalse kontrolli vahenditena
[redigeeri] Konfliktiteooria vormid
- varane (humanistlik) – kultuuri ideoloogia ja inimteadvuse probleemid (Karl Marx);
- hiline (materialistlik) – sotsiaalsed institutsioonid, majandussuhted (Marx);
- neomarksism – marksismi humaniseerimine (Frankfurdi koolkond);
- ameerika kriitiline sotsioloogia – kapitalismi kriitika, radikalism (Mills);
- muud vormid – marksism-leninism, maoism jt.
Frankfurdi koolkond:
- Theodor Adorno
- Max Horkheimer
- Walter Benjamin
- Herbert Marcuse
- Alfred Sohn-Rethel
- Leo Löwenthal
- Franz Neumann
- Franz Oppenheimer
- Friedrich Pollock
- Erich Fromm
- Jürgen Habermas
- Oskar Negt
- Karl A. Wittfogel
- Susan Buck-Morss
- Axel Honneth
Frankfurdi koolkonda loetakse sotsioloogias neomarksismi konfliktiteoreetikuteks. Nende peamisteks huvideks oli ortodoksse marksismi majandusliku determinismi kriitika, freudistliku psühhoanalüüsi ja marksistliku ühiskonnakäsitluse ühendamine, kaasaegse kapitalismi kriitilise epistemoloogia väljatöötamine.
Konfliktiteooria puudused: ühiskondlike pingete ja vastuolude liigne rõhutamine, suutmatus selgitada majanduse ja võimu temaatikaga vähem seotud ühiskonnaelu valdkondi, alluvate gruppide mõjutamis- ja osalemisvõimaluste alahindamine.
