Karl Henriksson Horn
Karl Henriksson Horn (umbes 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki lossis) oli Rootsi feldmarssal (1580) ja Eestimaa asehaldur 1576–1578 ning 1600–1601.
Sündinud Henrik Klasson Horni pojana, alustas ta üsna varakult sõjamehekarjääri. Tallinna piiramise ajal 1570. ja 1571. aastal oli Karl Henriksson Horn alampealikuks ja juhtis mitmeid kallaletunge venelastele. Aastal 1572 määrati ta koos Pontus De la Gardiega üheks Tallinna kindluse ülemaks. 1576 sai ta Eestima kuberneriks ja 1577. aastal kui venelased piirasid Tallinna, oli ta koos isaga linna kaitseväe ülem. Aastal 1580 valiti ta Pontus De la Gardie sõjanõunikuks ja ülendati feldmarssaliks. Aastal 1581 võttis ta osa Rakvere piiramisest ja vallutas Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnused, koos kogu Läänemaaga. Samal aastal määrati ta Narva asevalitsejaks ja ta võttis osa ka Pontus De la Gardie sõjakäigust Ingerimaale.
Aastal 1583 osales ta Pljussa vaherahu sõlmimisel ja määrati peale seda Turu asevalitsejaks. 1588 asus ta Narva ja Ivangorodi asevalitsejaks. Venelaste sõjakäigu ajal oli ta sunnitud loobuma Jamburgist, Koporjest ja Ivangorodist. Kuningas Johan III lasi Horni ja tema kaks venda vangistada ja ta mõisteti surma. Alles hukkamiskohal muudeti surmanuhtlus prints Sigismundi ja hertsog Karli palvel vangistuseks. Vangist vabanes ta alles peale kuninga surma. Osa võtnud Sigismundi ja Karli vahelisest võitlusest, tuli ta tagasi Eestimaale, kus elas oma mõisates.
Aastal 1600 määrati ta uuesti Eestimaa asehalduriks ja kui Karl IX sama aasta sügisel Liivimaale saabus, võttis Horn osa Pärnu vallutamisest. Aastal 1601 vallutas ta Piebalga linnuse, kuid suri samal aastal Burtnieki lossis.
Karl Henriksson Horn on maetud Tallinna toomkirikusse.
Ta oli abielus Agnes von Delwigiga.
Karl Henriksson Horni lapsed olid:
- Henrik Horn (1578–1618)
- Klas Horn (1583–1632)
- Evert Horn (1585–1615)
- Gustaf Horn (1592–1657)
