Kapaneus

Kapaneus oli vanakreeka mütoloogias Argose väepealik sõjas Seitse Teeba vastu. Ta oli ainus Argose 7 väepealikust, kes polnud kuningas Adrastose lähisugulane.

Kapaneus ei olnud kuninglikust soost. Tema päritolu on teadmata, allikad on vastukäivad. Ta paistis silma suure kogu ja jõu poolest ning oli väljapaistev sõjamees.

Kapaneus ronis sõjas linnamüürile ja hüüdis, et isegi Zeus ei suuda takistada tal linna tungimast; seepeale lõi Zeus Kapaneusi välguga maha. Sõjakäik lõppes täieliku lüüasaamisega: peale Adrastose said kõik Argose väepealikud surma.

Langenute matusetuleriida juures pidas Adrastos matusekõne, milles nimetas Kapaneusi rikkaks (ainsana langenud sõjapealikest). Ent Kapaneus polevat iial oma rikkusega uhkeldanud. Ta polevat tundnud riukaid ja salakavalust ning olevat kõigi vastu lahke olnud.

Kui surnuid põletati, jõudis kohale Kapaneusi naine Euadne ja hüppas põlevale tuleriidale, teatades enne oma soovist surra koos armastatud mehega. Neil oli üks laps, poeg Sthenelos, kes osales 10 aastat hiljem epigoonide sõjaretkel.

Dante kujutas "Jumalikus komöödias" Kapaneusi põrgu seitsmendas ringis koos teistega, kes on olnud vägivaldsed jumala vastu. Ta lamab selili põletaval liival ning taevast asjab talle tuld peale. Ent põrguski ei jäta Kapaneus jumala needmist, kelle poole ta paganana pöördub Jupiteri nime all, ehkki see tema kannatusi ainult suurendab. Niimoodi jäi jumal ilma magusat kättemaksust, lisas Dante.