Jaak Urmet

Jaak Urmet (pseudonüüm Wimberg, sündinud 30. jaanuaril 1979) on eesti kirjanik.

Sisukord

1 Eluloolist
2 Loomingust
3 Ilukirjandusteosed
4 Muid teoseid
5 Temast

[redigeeri] Eluloolist

Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986–1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994–1997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997–2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002-2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998–2000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige.

[redigeeri] Loomingust

Avaldanud aastast 1999 ajakirjanduses artikleid, arvustusi ja esseesid, peamiselt kirjanduslikel teemadel. 2000. aastal debüteeris luulekoguga "Maaaraamat". Aastast 2001 töötab Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana. Kirjutanud aastail 2002–2005 stsenaariumi Eesti Televisiooni (ETV) lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" (ETV aasta parim stsenarist 2004). Alates 2006. aasta sügisest ETV lasteekraani "Saame kokku Tomi juures" stsenarist (koos Jaanus Vaiksooga). Tõlkinud ETV-le aastail 2002-2003 BBC lastesarja "Tweenie-põngerjad".

[redigeeri] "Lipamäe"

Wimbergi 2002. aastal ilmunud romaan "Lipamäe" (2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö, Virumaa kirjanduspreemia 2002) on postmodernistlik lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafilisel ainesel põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla- ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga (üks tegelasi on kurat, peategelane läheb Friedebert Tuglase pähe jne). Sündmused leiavad aset reaalses kohas - Kaaruka külas Järvamaal. Teose vorm on pigem romaan novellides kui sidus jutustus.

[redigeeri] Luule

Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" (2000) ja "Kärppsed" (2006) annab samuti tooni autobiograafiline aines, esimeses eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud" (2005) sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste, raamatu teises pooles on toodud ka Tauno Aintsi (Genialistide klahvpillimängija) noodid. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" (2002) on Wimbergi, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. "Bootleg" (2006) on pdf-kogumik luuletusi ja mitmesuguseid muid ilukirjanduslikke lühivorme, mille ametliku avaldamise mõttekuse on autor kahtluse alla pannud, kuid mis luulest rohkem huvitatutele võivad siiski pakkuda lugemiselamust.

[redigeeri] Keel

Oma ilukirjandusteostes kasutab Wimberg uuenduslikku keelt, millele on omane nt k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades, juhul

kui need häälikud asetsevad kaashäälikuühendis, olles selles foneetiliselt esileküündiv ja ühtlasi ka viimane osis (nt: nurkka, tarkkus, karppi, kilppi, karttul, vilttu; aga: viskas, kalpsas, tonksas, lirtsus, kompsu);
kui neile häälikuile eelneb diftong või pikk täishäälik ega järgne kaashäälikut (nt: peattub, heittis, laippa, vaikkus, koukkis, kookki; aga: kõiksus, vaikne).

[redigeeri] Ilukirjandusteosed

Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000)
Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002)
Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002)
Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005)
Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) Vt: http://www.hot.ee/irboska/Wimberg_-_Bootleg_(2006).pdf
Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006)
Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006)

[redigeeri] Muid teoseid

Koostanud ja toimetanud kolm numbrit ilukirjanduslike tekstide kogumikku URDU (1999-2001). Vt: http://www.hot.ee/muku/urdu.html
Kirjutanud (koos Lauri Vanamöldriga) kirjandusõpikud 5. ja 6. klassile (Avita 2004-2005)
Koostanud luuleantoloogia "Naised on nii imelised" (Tänapäev 2006)
Tõlkinud tšehhi ja saksa keelest (Leo Metsari reaaluse järgi) värsid Jaroslav Hašeki romaanis "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" (Eesti Päevaleht 2006)