Iraani lipp

Iraani lipp on Iraani ametlik lipp.

Sisukord

1 Riigi- ja rahvuslipp
2 Iraani ajaloolised lipud
3 Vaata ka
4 Välislink

[redigeeri] Riigi- ja rahvuslipp

? Iraani riigi- ja rahvuslipp. Proportsioonid 4:7.

Iraani praegune lipp võeti kasutusele 29. juulil 1980 riigi-, rahvus-, ja sõjalipuna maal ja merel. Ta kajastab muutusi, mis tõi kaasa islamirevolutsioon. Lipu proportsioonid on 4:7, teistel andmetel ka 5:9.

Lipu põhielementideks on kolm horisontaalset laidu: ülevalt alla roheline, valge ja punane. Ligikaudsed värvitoonid on punasel Pantone 186 c / CMYK (%) C 0 - M90 - Y 80 - K 5, rohelisel Pantone 355 c / CMYK (%) C 100 - M 0 - Y 95 - K 5. Roheline sümboliseerib islamit, valge rahu ja punane vaprust. Need laiud olid kasutusel alates 20. sajandi algusest Iraani šahhide lippudel. Tõenäoliselt on värvid pärit hiljemalt 18. sajandist.

Šahhide ajal oli lipu keskel mõõka hoidva lõvi kujutis päikese taustal, mis on klassikaline Pärsia sümbol. Pärast islamirevolutsiooni asendati lõvi mitmetähendusliku sümboliga, mis on sõna "Allah" tulbikujuline stiliseeritud kirjapilt (mõõga kohal on geminaati markeeriv W-tähe sarnane diakriitiline märk tašdiid) ning mida võib lugeda ka kui "Allāhu akbar" ('Jumal on vägev'). Tulp sümboliseerib Iraani eest oma elu andnud noori inimesi (pärimuse kohaselt kasvab isamaa eest surnud sõduri hauale punane tulp). Viimastel aastatelon tulpi hakatud pidama märterluse sümboliks. See sümbol kujutab ka nelja poolkuud mõõgaga keskel. See sümbol rohelisena on Iraani vapil. Viis joont sümboliseerivad islami viit sammast. Sümboli kavandas Hamid Nadimi ning ajatolla Khomeynī kiitis selle ametlikult heaks 9. mail 1980.

Peale selle lisati pärast islamirevolutsiooni laidudevahelistele äärtele kiri "Allahu akbar" ('Jumal on vägev'), mis kordub 22 korda. See arv sümboliseerib revolutsiooni kuupäeva (Iraani kalendri 11. kuu (bahmanikuu) 22. päev; 11. veebruar 1979, ajatolla Khomeynī Iraani naasmise päev). Kirjastiil on islami esimestest sajanditest pärinev kufi kiri, mida võib näha iraani vanades mošeedes. Kirja tõttu ei ole Iraani lipp pööratav. Lipuvarras peab jääma vaatajast paremale poole.

[redigeeri] Iraani ajaloolised lipud

Vanas Pärsias kasutati valget lippu, millel olid kujutatud lõvi ja päike. Päike tähendas Zarathustra õpetust ja mõtete puhtust. Lõvi tähendas pärslaste jõudu ja julgust. Lõvi ja päikese kujutamise viis ühtlustati alles 19. sajandi alguses, sest 1806 asutati Lõvi ja päikese orden, millelt võeti lõvi ja päikese kujutis üle ka lipule. Umbes 1845. aastast alates kujutati lõvi ‘Alī mõõgaga (mõõka hoidev lõvi). Tõenäoliselt pidi see kujutama šiismi valmidust kaitsta end babistlike reformide vastu.

19. sajandi lõpus (umbes 1885) ümbritseti lipp rohelise äärega. Tõenäoliselt olid selle taga Pärsia panislamistlikud taotlused. Roheline on islami värv üldiselt ning ‘Alīst põlvneva Fatimiidide kaliifidünastia värv. Samal ajal võeti kasutusele mereväelipp, millel ülemises ja alumises ääres oli roheline asendatud helelillakaspunasega.

Revolutsiooni ajal aastatel 1905–1906 oli kasutusel ühtne lipp, millel olid vertikaalsed roheline, valge ja mereväelipult võetud lillakaspunane laid ning päikese, lõvi ja mõõga sümbol keskel, äärtega rohelisse ja punasesse laidu ulatuvalt.

30. detsembril 1906 kinnitas Pärsia šahh Mozaffar ad-Dīn põhiseaduse, mis nägi ette lipu, mis erines eelmisest lipust selle poolest, et trikoloori laiud olid horisontaalsed; samuti kasutati uut lippu enamasti proportsioonides 1:3.

Aastal 1933 täpsustati punase toon praeguseks tooniks. Samuti võeti riigilipu kõrval kasutusele ilma keskel oleva sümbolita rahvus- ja kaubanduslipp ning mereväelipp, millel sümbolit ümbritseb pärg.

Kasutusel olid ka mitmed erilipud.