Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Hiiumaa laidude maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis haldab enamikku Hiiumaast kagus asuvaid laide. Kaitseala keskus on Salinõmme külas.
Kaitseala suuremad laiud on Saarnaki, Hanikatsi, Kõverlaid, Ahelaid, Vareslaid, Kõrgelaid, Hanerahu, Langekare ja Öakse.
Heinlaid ja Kaevatsi laid kaitseala koosseisus ei ole, kuigi ka neid loetakse Hiiumaa laidude hulka kuuluvaiks.
Sisukord |
[redigeeri] Sihtkaitsevööndid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Hiiumaa laidude maastikukaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit.
[redigeeri] Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Valgekare, Väike-Pihlakare, Suur-Pihlakare, Hoburahu, Sitakare, Paerahu, 2 Silmarahu, Kuivarahu ja Juhanirahu; samuti veeala, mille piir kulgeb mööda järgmisi geodeetilisi jooni: kinnistu Salinõmme (A33) idanurgast punkti 58°49'55" N 22°58'09" E (6521860-440474), sealt punkti 58°49'47" N 22°58'33" E (6521594-440848), sealt asimuudil 180° Öakse laiu põhjarannikuni, edasi mööda Öakse laiu rannajoont lääne suunas Öakse laiu läänenurgani, sealt Auklaiu idanurka, edasi mööda Auklaiu põhjarannikut Auklaiu läänenurgani, sealt Salinõmme poolsaare kagunurka ning edasi mööda Salinõmme poolsaare idarannikut kuni kinnistu Salinõmme (A33) idanurgani.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta. Salinõmme küla elanikel on Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi veealalt lubatud aasta ringi läbi sõita.
[redigeeri] Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevöönd
Hanikatsi salumetsa nimetatakse ka Lepana salumetsaks.
Sihtkaitsevööndisse kuulub Hanikatsi laiu osa, mis jääb põhja poole mõttelisest sirgest, mis ühendab Püskuma otsa põhjatippu Hanikatsi laiu idarannikul Kajuna nina läänetipuga Hanikatsi laiu läänerannikul.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning tähistatud jalgrajal ning ülejäänud Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
[redigeeri] Agariku sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuulub veeala, mille piir kulgeb mööda Hanikatsi laiu rannajoont Rootsimaa nina lõunatipust Tiigi sääre läänetipuni ning on edasi kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: Tiigi sääre läänetipust Hanikatsi laiul punkti 58°46'40" N 23°00'00" E (6515794-442161), sealt punkti 58°45'20" N 23°00'00" E (6513319-442124), sealt punkti 58°45'20" N 23°03'03" E (6513277-445065) ning sealt Rootsimaa nina lõunatippu Hanikatsi laiul.
Sihtkaitsevöönd loodi selleks, et säilitada 6-7 meetri sügavuses vees kasvava punavetika tüüpiline kasvupaik, samuti kaitsta merepõhjataimi, eeskätt meriheina.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel ning läbisõidul väikelaevaga.
[redigeeri] Laidelahe sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Ahelaid, Kõverlaid, Hanerahu, Ankrurahu, Aherahu ja Hülgerahu ning neid ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58°45'32"N 23°10'09"E punkti 58°45'09"N 23°11'39"E, sealt punkti 58°43'54"N 23°07'15"E, sealt punkti 58°44'41"N 23°05'32"E ja sealt punkti 58°45'32"N 23°10'09"E.
Kaitseala kaitse-eeskirjas on mainimata Luigerahu ja Kajakarahud, sest need alad on suurvee korral vee all.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida 15. juulist kuni 15. septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ja 1. jaanuarist 10. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekuta.
[redigeeri] Langekare sihtkaitsevöönd
Langekare sihtkaitsevööndisse kuulub Langekare saar ning seda ümbritsev veeala, mille piir on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58°48'20"N 23°08'17"E punkti 58°48'20"N 23°08'40"E, sealt punkti 58°48'12"N 23°08'40"E, sealt punkti 58°48'12"N 23°08'17"E ja sealt punkti 58°48'20" N 23°08'17"E.
Inimeste viibimine on lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni.
[redigeeri] Salinõmme soolaku sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartalid 156, 157, 158, 159, 163, 164, 165, 166, 167 ning veeala, mille piir kulgeb Milgi kraavi suudmest mööda nimetatud kraavi mõttelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust ida suunas kuni ristumiseni Putkaste metskonna kvartali 165 kagupiiri mõttelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning edasi mööda seda kirde suunas kuni Putkaste metskonna kvartali 165 kagunurgani ning edasi mööda rannajoont kuni Milgi kraavi suudmeni.
[redigeeri] Laidude sihtkaitsevöönd
Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Pühalepa vallas Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala koos sealsete laidude ja rahudega, Hanikatsi laid maa osas, mis ei kuulu Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndisse ja seda ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses (välja arvatud Agariku sihtkaitsevööndisse kuuluv veeala), Vareslaid ja Varesrahu ning neid ümbritsev kaitsealale jääv veeala, Kõrgelaid ja seda ümbritsev kaitsealale jääv veeala.
Inimeste viibimine on sihtkaitsevööndis lubatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel. Muudel puhkudel võivad inimesed sihtkaitsevööndis viibida:
- Öakse laiul 1. juulist 15. juulini kaitseala valitseja nõusolekul ning 15. juulist kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta
- Auklaiul 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta
- Teistel Laidude sihtkaitsevööndi laidudel ning neid ümbritseval veealal jääkatte lagunemisest jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta.
