Hernando de Soto
| See artikkel vajab toimetamist |
Hernando de Soto (sündinud 1941 Arequipas) on Peruu majandusekspert ja publitsist, Vabaduse ja Demokraatia Instituudi looja ja juhataja Limas.
Hernando de Soto uuris 1980. aastatel vaesuse kõrvaldamise võimalusi Peruus ning jõudis järeldusele, et ühiskonna jõukuse tagab legaalsete äride ja eraomanike rohkus. 1986. aastal ilmunud raamat "Teine tee: nähtamatu revolutsioon Kolmandas Maailmas" kujunes kiiresti bestselleriks ning pälvis hulgaliselt kriitikat.
Vasakpoolselt häälestatud oponendid leidsid, et De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. Vastuseks kriitikale meenutas de Soto Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt. Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised.
Peruu marksistlikud partisaniliikumised, maoistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee) ja Kuuba sponsoreeritud Tupak Amaru on De Sotole langetanud surmaotsuse.
2004. aastal sai Hernando de Soto Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest.
[redigeeri] Tähtsamad teosed
- "Teine tee: nähtamatu revolutsioon Kolmandas Maailmas" (1986, ingliskeelne tõlge 1989)
- "Kapitali müsteerium: miks kapitalism võidutseb Läänes ja äpardub mujal" (2000)
- "Teine tee: Majanduslik vastus terrorismile" (2002)
- "Tee kapitalismile ja spontaanne seadusloome" (2004)
