Hageri kihelkond

Hageri kihelkond (Kirchspiel Haggers) Asukoht tänapäeva haldusjaotuses:

Umbes 60% kihelkonna aladest jääb tänapäeva Raplamaa piiridesse, sh kihelkonnakeskus. Täielikult jääb kihelkonna piiridesse Kohila vald (sh ka Kohila alev). Kihelkonna lõunapoolsetele servadele ulatuvad nurkapidi ka Märjamaa ja Rapla vallad; viimane Ohulepa ja Kelba mõisate ümbruses.

Ülejäänud 40% aladest kihelkonna põhja- ja lääneservas jääb kaasaegse Harjumaa aladele. Kihelkonna aladel paikneb enamik Kernu valla alasid viimase lõuna- ja idaosas. Kihelkonna aladele ulatub ka Saue valla lõunaosa Maidla mõisa ümbruses; samuti Saku valla lõunaosa Kiisa ja Kurtna ümbruses.

Kihelkond Lohu muinaslinnuse ümbruses oli olemas juba muinasajal, kuid tema munasaegne nimi ei ole meieni jõudnud.

Hageri kirikukihelkond moodustati ilmselt kohe peale vallutamist. Kirjalikes allikates mainitakse kihelkonda 1241. aastal. 1240. eraldub Hageri kihelkonnast Juuru kihelkond (Jörden).

[redigeeri] Hageri kihelkonna mõisad

Ajaloolisele Harjumaale (Harrien) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - neist 1 kirikumõis, 15 rüütlimõisast peamõisat ning nende 6 kõrvalmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.

• Adila mõis (Addila) – rüütlimõis
• Angerja mõis (Angern) – Pahkla kõrvalmõis
• Haiba mõis (Haiba) – rüütlimõis
• Kelba mõis (Kelp) – rüütlimõis
• Kirdalu mõis (Kirdal) – Kurtna kõrvalmõis
• Kernu mõis (Kirna) – rüütlimõis
• Kohatu mõis (Kohhat) – Kernu kõrvalmõis
• Kohila mõis (Koil) – rüütlimõis
• Kurtna mõis (Kurtna) – rüütlimõis
• Lohu mõis(Loal) – rüütlimõis
• Lümandu mõis (Limmat) – Sutlema kõrvalmõis
• Mäeküla mõis (Mähküll) – Sutlema kõrvalmõis
• Maidla mõis (Wredehagen) – rüütlimõis
• Ohulepa mõis (Erlenfeld) – rüütlimõis
• Pahkla mõis (Pachel) – rüütlimõis
• Rabivere mõis (Rabbifer) rüütlimõis
• Ruila mõis (Ruil) – rüütlimõis
• Salutaguse mõis (Sallentack) – rüütlimõis
• Sutlema mõis (Sutlem) – rüütlimõis
• Tohisoo mõis (Tois) – rüütlimõis
• Uuemõisa mõis (Neuhof) – Adila kõrvalmõis