Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526 – 1594) oli itaalia helilooja.
[redigeeri] Elukäik
Palestrina sündis 1525. (mõnedel andmetel 1526.) aastal väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.
Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem – 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks.
Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks.
Enamiku oma elust veetis ta erinevates Rooma kirikutes, näiteks Santa Maria Maggiore basiilikas, Püha Johannese kirikus. Roomas Palestrina ka suri.
[redigeeri] Looming
Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat, hulganisti motette ning lisaks ka Ordinarium missasid – tavapärase katoliku liturgia helindusi. Leidub ka vaimulikke madrigale, Jeremia tekstidele loodud nutulaule vaikseks nädalaks.
Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus.
Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks.
[redigeeri] Kirjandus
- Johannes Jürisson, “Palestrinast Bachini: muusikaajaloolisi etüüde”. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 147 lk.
