Gerald Durrell
See artikkel vajab toimetamist |
Gerald Malcolm Durrell (7. jaanuar 1925 Jamshedpur, India – 30. jaanuar 1995) oli inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja New Yersey Loomaaia.
[redigeeri] Elukäik
Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie).
Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935/1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfu saarele.
Seal elasid nad viis aastat — 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu maalilises looduses, õppides tundma mitmesuguseid linde, loomi ja putukaid.
Pärast Inglismaale naasmist olid Durrelli perekonnal finantsprobleemid. Gerald asus tööle lemmikloomapoes ning see töö meeldis talle väga.
Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i loomaaia töötajaskonnaga.
Kaks aastat hiljem, kui ta oli pärinud 3000 naela, tegi ta oma esimese ekspeditsiooni haruldaste loomade kogumiseks mitmetele inglise loomaaedadele. Reisi sihiks oli Kamerun.
Järgneva kümne aasta jooksul tegi ta ekspeditsioone veel Paraguaisse, Argentiinasse, Mehhikosse, Sierra Leonesse. Igale kogumisretkele järgnes ka raamat.
Aastal 1951 abiellus ta Sonia Wolfendeniga.
1958. aastal läks ta uuesti Kameruni, seekord koos oma naisega. Sellel reisil korjas ta loomi juba enda loomaaia jaoks. Kuue kuu jooksul kogus Durrell koos abilistega üle viiesaja looma, mõned neist väga haruldased. Ekspeditsiooni lõppedes tõi ta loomad Inglismaale ja jättis nad ajutiselt oma ema maja tagaaeda. Probleem oli selles, et ta ei olnud leidnud veel kohta, kuhu oma loomaaed luua. Peale pikki otsinguid leidis ta suurepärase koha Kanalisaartel - Jerseys. Ta jätkas loomade kogumist Jersey loomaaiale.
Aastal 1963 asutas ta Jersey Eluslooduse Säilitamise Trusti — maailma ühe juhtiva asutuse, mis on pühendunud ohustatud loomaliikide kaitsmisele. Vaatamata edule, kummitasid Durrelli depressiooni- ja meeleheitehood, millele alkohol sageli kaasa aitas.
Hiljem tegi ta veel retki Uus-Meremaale, Austraaliasse, Madagaskarile, filmides loodust ja loomi BBC loodusseriaalide jaoks.
Aastal 1979 abiellus Durrell oma teise abikaasaga Lee McGeorge Wilsoniga.
Oma elu lõpuaastad pühendas ta looduskaitsele, üritades päästa mitmeid hävimisohus liike.
[redigeeri] Bibliograafia
- "Loomad lapsevanematena"
- "Bandiidid"
- "Wilhelmina"
- "Sipelgaõgija lapsendamine"
- "Pavlo portree"
- "MacTootle"
- "Aie ja mina"
- "Bafuti hagijad"
- "Ema mehelepanek ja teised loomad"
- "Joobund mets. Sahisev maa"
- "Jumalate aed"
- "Kohtumised loomadega"
- "Kolm piletit Adventure`isse"
- "Kuldsed nahkhiired ja roosad tuvid"
- " Kõnelev karp"
- "Lestafilee"
- "Loomaaed mõisas"
- " Lommaaed pagasis. Parem varblane pihus..."
- "Loomaaed saarel"
- "Loomad minu kellatornis"
- "Minu pere ja muud loomad"
- "Noa laeva aastapäev"
- "Piknik ja teised võrratud lood"
- "Pilalind"
- "Tema ise ja muud loom"
- "Uus Noa"
- "Ülekoormatud Noa laev"